Kallas ütles pühapäeval Põlvas meeste käsipalli Balti liiga finaali järel, et on meeldiv pärast 20-aastast pausi ala juures tagasi olla. "See, et nüüd pool aastat olen olnud käsipalli juures aktiivselt tagasi, küll mitte mängijana, aga alaliidu presidendina ja saan uuesti selle käsipallikogukonnaga asju kaasa teha, on olnud väga-väga meeldiv," ütles Kallas.

Alaliidu presidendina on Kallas ette võtnud kaks peamist eesmärki, millest esimene on Eesti meestekoondist 2030. aasta Euroopa meistrivõistlustel näha. Teise eesmärgina loodab haridus- ja teadusminister näha Eestis oluliselt rohkem tüdrukute võistkondasid.

Kallas nõustus, et Eesti naiste käsipall jäi spordimaastikul mõneks ajaks varju, aga lisas, et tase on taas tõusma hakanud. "Kui vaatasin eelmise hooaja lõpus naiste karikavõistluste finaali, siis ikkagi tundsin, et tase on uuesti tagasi. Oli väga mõnus näha, et naisi on mängus, aga kindlasti on vaja tööd teha, et tüdrukute kandepind palju laiem oleks. Täna on tüdrukute naiskondi ja gruppe liiga vähe," ütles Eesti 200 aseesimees.

Kallas ütles, et Eestis on palju lapsi, kelle peaks spordi juurde tooma. Käsipalli eeliseks peab ta seda, et alaga saavad tegeleda kõik noored vaatamata nende füüsilisele vormile. "Kõigil on võimalus platsil leida juhtiv roll, kas see on siis joonemängija, nurgamängija, tagamängija. Käsipalli eelis on kindlasti see, et kõikidel lastel on võimalik tegelikult ennast teostada selles mängus," ütles ise paremal äärel mänginud käsipalliliidu president.

Ta lisas, et tasakaal ministritooli ja alaliidu juhtimise vahel nõuab planeerimist, kuid seatud ülesanded on vaja täita. "Ütleme nii, et ministriametid tulevad ja lähevad, aga käsipalliliidu president on oluliselt püsivam töö," lõpetas Kallas.