Venemaa küsimus on endiselt lahtine, aga Eesti jätkab spordiürituste ettevalmistusega
Rahvusvahelised spordialaliidud lubavad Venemaa ja Valgevene sportlasi järk-järgult tagasi areenile, mis tekitab paljudel aladel omajagu segadust.
Eesti korraldab aga järgmisel aastal põhja suusaalade juunioride maailmameistrivõistlused ja esimese divisjoni A-grupi jäähoki MM-turniiri. Selle valguses tõstatub küsimus, kas võistlused ikka jäävad Eestisse, sest Venemaa sportlasi siia ei lubata.
ERR-i spordisaate stuudios käisid praegust olukorda kaardistamas suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll ja jäähokiliidu president Rauno Parras.
Kuna rahvusvaheline alaliit ütles, et kuna julgeolekukaalutlustel ei saa Venemaad tagasi võtta, läks Venemaa rahvusvahelisse spordikohtusse (CAS), sai seal võidu, justkui õiguse tagasi tulla. Paljud riigid ütlesid, et nemad ei mängi ja nüüd ütles ka rahvusvaheline jäähokiliit, et Venemaad ikkagi ei võeta tagasi. Kas nüüd leiti mingi uus juriidiline nõks või lihtsalt ei täideta CAS-i korraldust?
Rauno Parras: Jutt käib konkreetselt ühest turniirist ehk kuu aja pärast Kanadas algavast U-20 noorte MM-turniirist ja sinna Venemaad tagasi ei võeta. Ei võeta seepärast, et Kanada riik ei anna viisasid Venemaalt tulevatele mängijatele ja ei luba mängida ka neil, kel juba on Kanada viisa. Selle tõttu Venemaa nõudis, et turniir tuleb viia Kanadast ära, aga rahvusvaheline jäähokiliit otsustas, et see turniir jääb Kanadasse ja kuna Kanada Venemaad sinna ei lase, siis Venemaa sinna mängima ei lähe.
Mis saab edasi? Veebruaris toimub naiste turniir Tšehhis. Täpselt sama teema: Tšehhi on öelnud, et nad Venemaa viisasid ei väljasta. Aprillis on USA-s U-18 - selles osas ei tea praegu keegi midagi ja siis on mais Saksamaal tippdivisjoni turniir, kus Venemaa peaks CAS-i otsuse järgi mängima, aga mismoodi see läheb - seda ei tea täna keegi.
Venemaa on neutraalse sportlase staatuses olnud viimasel MM-il, viimasel olümpial ja nüüd algab uus MK-hooaeg ja MM ka. Soomes Rukal alustatakse põhja talialadega. Venemaa oli Olosel esimese lume võistlusel. Kas nad olid ka Rukal või kuidas teil hetkeolukord on?
Kristjan Koll: Hetkeolukord on väga keeruline. Nagu jäähokis, on ka meie aladel väga tugev press peal ilmselgelt, sest näiteks murdmaasuusatamine on venelaste jaoks väga oluline spordiala. Rukal tänase teadmise kohaselt ükski uus sportlane riiki ei tohiks tulla, sest soomlased on piiranud nende õigust riigis viigida. Küll aga need sportlased, kes juba Olosel võistlesid, nende osas on Soome suusaliidu tegevjuht öelnud, et seis on natuke keeruline. Nad päris täpselt ei tea, kuidas riigi ametiasutused reageerivad.
Tegemist on juriidilise vaidlusega. Väärtusküsimused on toredad, aga me mängime praegu ainult juriidilist mängu.
RP: Täpselt nii! Hoki poole pealt on selge - Venemaa käib ja lehvitab CAS-i otsust ja nõuab rind kummis, et peate vastu võtma. Kuna CAS-i otsus on lõplik, saavad nad selle edasi kaevata Šveitsi kõrgemasse kohtusse, aga nad ei saa selleks ajaks õiguskaitset. Ehk nad peavad ellu viima CAS-i otsust ja ainuke, mis praegu võimaldab selle vastu võidelda, on riigid ja poliitika. Meie väärtusruumis elavad riigid ja nende poliitikud peavad tulema kaasa ja tegema nii nagu Kanada. Ütlema, et me ei võimalda seda. See on hoki vaates praegu ainuke variant.
Kristjan, jaanuaris tuleb Eestis põhja suusaalade MM juunioridele. Praeguse seisuga see tuleb Eestis.
KK: Tuleb Eestis ja mitte ainult praeguse seisuga, vaid kogu teadmise põhjalt tuleb Eestis.
Sest Eesti riik ei lase Venemaa sportlasi sisse.
KK: See ei ole oluline, sest esimesest päevast peale, kui võistlust taotlesime, oleme olnud selge sõnumiga FIS-i suunas, et Eestis käivad asjad niimoodi. Meil on sellised reeglid ja väärtushinnangud. Kui see ei sobi, võtame konkursilt kandidatuuri tagasi. See kõik on siiamaani sobinud. Alles nädalapäevad tagasi saatsin veel viimast korda kultuuriministri allkirjaga ametliku dokumendi FIS-i sõnumiga, et jätkuvalt on reeglid sellised - mitte midagi muutunud ei ole. Üritame iga hinnaga vältida olukorda, kus vahetult enne võistlust hakkaks tekkima mingisugust meediakära või kõige hullem variant - mingi sportlane tahab hakata Eestisse saabuma ja sellest kaasneb suur probleem.
Teie korraldate tugevuselt teise taseme jäähoki MM-i esimest korda. Nüüd oli variant laual, et Venemaa saab tulla tagasi, Ukraina kukub tugevast divisjonist meie omasse, kus meie langeks välja ja siis me ei korraldaks ka turniiri. Kui tõsiselt see variant laual on kas või teil plaanina B?
RP: Meil plaanina B seda varianti laual ei ole. Meie läheme täna täie teadmise juures, et meie selle turniiri korraldame. Meil on selleks õigus, meil on allkirjastatud lepingud. Me ei näe täna ühtegi võimalust, et Eesti seda turniiri ei korralda ja sel turniiril ei osale. Kui käivitub halvem stsenaarium ja Venemaal õnnestub Saksamaale saada - kas seal on üks või kaks võistkonda rohkem - võib juhtuda, aga see turniir Tallinnas ikkagi toimub.
Kristjan, suure alaliidu üldine seisukoht on milline? Pigem otsime võimalusi, pehmeid maandumisi või oleme seinana ees?
KK: Meie vaatest peame vaatama, et kahjuks on FIS muutunud viimasel ajal väga pehmeks ja otsib võimalusi sõbralikuks kooseksisteerimiseks. Kui eelmine aasta oli veel käputäis neutraalseid sportlasi, siis sel aastal ilma mingisuguse juriidilise surveta lõdvendas FIS märkimisväärselt reegleid. Tänase seisuga on meil üle 300 neutraalse sportlase, kelle hulgas on väga palju neid, kelle suhtes on küsimusi.
Hoki?
RP: Rahvusvaheline jäähokiliit on sunnitud otsima võimalusi. Eesti kindlasti ei pea seda võimalikuks.
Võistlused on ju kindlustatud ka. Kas see klausel peaks ka kuhugi alla minema, et juhul, kui võistlus Eestis ei tule?
KK: See ei ole kindlustuse küsimus. Meie jaoks on oluline selge sõnum: Eestis toimuvad võistlused on ilma venelasteta ja nii on.
RP: Täpselt samamoodi!
Toimetaja: Siim Boikov


























