23 000 pealtvaataja ees peetud esikohamängus võitis Taani tulemusega 34:29 Tokyo olümpiakulda Prantsusmaad. 6:2 algedu järel ei lubanud taanlased vastast kordagi juhtima, ehkki periooditi suutis Prantsusmaa vahe mõneväravaliseks vähendada. Üllatuslikult tõusis finaali sangariks 31-aastane Rasmus Lauge, kes oli suure osa turniirist vigastuse tõttu vahele jätnud. Lauge arvele kogunes kümme väravat.

"Finaali jõudsid turniiri kaks kõige paremat meeskonda, kes näitasid kogu turniiri vältel parimat mängu. See oli õiglane. Taanlased on tuntud heade tehniliste oskuste ja väga kiire mängu poolest, millega nad on käsipallimaailma valitsenud. Kaitsest minnakse välkkiirelt rünnakule," rääkis Lepp.

"Finaalis suutis Taani 15 minutiga väga kiire mänguga eest ära minna. Prantslased hoidsid küll hammastega kinni, aga vahepeal tekkis tunne, et Taani läheb oma teed. Prantslased on nii sel turniiril kui ka viimase kümnendi jooksul olnud füüsiliselt kõige tugevam meeskond. Neil on pikakasvulised mängijad ja Prantsusmaa akadeemiates rõhutakse eeskätt füüsilisele ettevalmistusele, seega nemad on alati lõpuni vastu pidanud. Finaalis hakkas Prantsusmaa ühel hetkel ära vajuma, kuid nad siiski tulid mängu tagasi. Enne mängu oli oodata tasavägist heitlust, aga prantslaste väravavahid ebaõnnestusid. Taani väravavahid olid väga-väga palju paremad kui nende Prantsusmaa ametivennad," märkis Lepp.

"Taanil oli mitu murdemomenti, kus nad olid peaaegu oma mängu kaotamas. Nende koosseis oli suhteliselt sama, mis poolfinaalis, kus väga paljud mehed mängisid 50-55 minutit. Finaalis oli Taanil võtta kaks jokkerit, kes avapoolajal ega poolfinaalis silma ei paistnud. Rasmus Lauge, kes oli üleplatsimees, oli enne finaali mänginud ainult 23 minutit. Kogenud mängumees Mads Mensah Larsen samuti üllatas. Taanlased olid hädas, aga paar jokkerit tõid mängu lõpuks ära. Prantsusmaa natukene kustus ja ei saanud oma mängu nii ladusalt käima kui Taani. Muidugi suurim probleem oli väravavahtide töö," lisas Lepp.

Üldise taseme, konkurentsi ja põnevuse mõttes hindab Lepp 24 osalejaga Euroopa meistrivõistlusi 32 meeskonnaga maailmameistrivõistlustest kõrgemalt. Tippkäsipalli "epitsenter" on ikkagi Euroopa. Veerandfinalistide nimekiri üllatusi ei pakkunud. Küll aga toob Lepp välja ühe olulise nüansi reeglites, millel on väljakul toimuvale selge mõju.

"Suvel jõustus selline reeglimuudatus, et pärast väravat visatakse pall lahti ringjoone seest, samamoodi nagu korvpallis. Mängijad ei pea enam täpselt joone peal olema ja see on teinud mängu väga palju kiiremaks. On rohkem rünnakuid, rohkem väravaid ja mäng on läinud atraktiivsemaks. Samas statistika ütleb, et proovitakse vähem kaugviskeid. Miks? Enamus meeskonnad on hakanud kaitses aktiivsemalt mängima. Mängijad nagu Pytlick ja Gidsel (Taani koondislased Simon Pytlick ja Mathias Gidsel - toim.) on hakanud järjest rohkem vastasest mööda mängima. Kui teine kaitsja tuleb appi, siis antakse pall edasi ning üks-ühe või kaks-kahe olukordade lahendamist on palju rohkem näha. Selliseid pikki, rahulikke positsioonirünnakuid näeb järjest harvemini," selgitas Lepp.

Vaata ka Risto Lepa intervjuud ETV spordisaates: