CAS: Venemaa sportlased järgmistele olümpiatele enda lipu all ei pääse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Venemaa lipu all ei saa venelased järgneval kahel aastal võistelda.
Venemaa lipu all ei saa venelased järgneval kahel aastal võistelda. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Rahvusvaheline spordikohus (CAS) otsustas Venemaale määratud võistluskeeldu küll pisut vähendada, kuid sellest hoolimata ei pääse venelased ei 2021. aasta Tokyo suveolümpiale ega 2022. aasta Pekingi olümpiale enda lipu all võistlema.

Maailma Antidopinguagentuur (WADA) määras mullu detsembris Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu. Venemaale määrati karistus, kuna selgus, et Moskva laboratoorium oli lisaks dopinguproovidega manipuleerimisele võltsinud enne üleandmist dokumente. Lisaks olid kustutatud failid, mis oleksid võinud pettuse päevavalgele tuua. Venemaa lükkas taolised väited ümber ja kaebas WADA otsuse CAS-i.

CAS teatas nüüd enda otsuses, et lisaks WADA-le ja Venemaa dopinguagentuurile (RUSADA) osales istungil 50 seotud osapoolt, nende seas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) ja Rahvusvaheline Hokiliit (IIHF).

CAS-i paneel leidis ühehäälselt, et RUSADA on rikkunud WADA koodeksit, olles esitanud valedokumente või jätnud dokumente esitamata. Seetõttu otsustati määrata mitmed karistused, mis jõustuvad 17. detsembrist 2020 ja kehtivad kaks aastat ehk kuni 2022. aasta 16. detsembrini.

See tähendab, et kuni 2022. aasta detsembri keskpaigani ei saa Venemaa sportlased enda lipu all võistelda ühelgi suurvõistlusel – olümpiamängudel ega MM-idel –, keelatud on Venemaa hümn ja üldse igasugune sümboolika (lisaks praegusele lipule on keelatud ka kõik varasemad Venemaa ja/või Nõukogude Liidu lipud). Sportlased saavad võistelda neutraalse lipu all, kui tõestavad, et pole dopingut tarvitanud, sama kehtib ka treenerite ja muu abipersonali kohta – nad pääsevad võistlustele siis, kui neil pole tegutsemiskeeldu.  

Lisaks ei tohi Venemaa selle kaheaastase perioodi jooksul korraldada ühtegi suurvõistlust ega ka taotleda nende korraldamist.

Karistuste all on ka kirjas, et Venemaa valitsusliikmed ei tohi selle kaheaastase perioodi jooksul kuulda ühegi WADA koodeksit järgiva alaliidu juhatusse või mõnda komiteesse, neile ei tohi anda akrediteeringut olümpiale, paralümpiale ega muudele WADA koodeksit järgiva alaliidu suurvõistlustele.

CAS lisas, et selleks, et RUSADA liikmelisus WADA-s taastataks, tuleb neil täita järgneva kahe aasta jooksul kõik etteantud tingimused ning tasuda kõik rahatrahvid.

Dopinguskandaali kronoloogia:

Venemaa dopinguskandaal sai alguse 2015. aasta novembris, kui WADA sõltumatu komisjon ja selleaegne president Dick Pound avastasid Venemaa kergejõustiklaste dopingupettused, mis olid hästi varjatud kogu riigi tasandil. Venemaa kergejõustiklastel keelati rahvusvahelistel võistlustel oma lipu all osalemine ning WADA heitis Venemaa Antidopingu (RUSADA) oma liikmete hulgast välja.

2016. aasta mais avaldas The New York Times artikli, milles paljastati Venemaa riiklik dopinguprogramm olümpiasportlastele, kes võtsid osa 2014. aasta Sotši mängudest. Nende hulka kuulusid vähemalt 15 medalivõitjat. Tõendid saadi vilepuhujast Venemaa antidopingu laboratooriumi direktorilt Grigori Rodtšenkovilt.

2016. aasta juulis algatas sõltumatu komisjon uurimise, mida juhtis Kanada õigusteaduse professor ja spordiadvokaat Richard McLaren. Ta paljastas, et The New York Timesis ilmunud artiklil oli tõepõhi all. McLaren tõendas, et Venemaa Spordiministeerium oli manipuleerinud Venemaa sportlaste dopinguproovidega ning soovitas riigi sportlased eemale jätta Rio de Janeiro suveolümpiast. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas 24. juulil toimunud koosolekul, et iga alaliit võtab ise oma otsuse vastu ning nii jäid olümpiast eemale vaid Venemaa kergejõustiklased. Teistelt aladelt võitsid venelased 19 kuldmedalit.

2017. aastal pikendati Venemaa kergejõustiklaste võistluskeeldu, kuid need sportlased, kes tõestasid, et nad on puhtad, võisid jätkata võistlemist neutraalsete sportlastena. Sama aasta detsembris peatas ROK Venemaa Olümpiakomitee õigused ning venelastel jäi PyeongChangi taliolümpial osalemata. Enda süütust tunnistanud sportlased pääsesid neutraalse lipu all siiski võistlema. Neid oli kokku 168 ning kaks neist jäid dopingukontrollis vahele. Esimene neist oli kurlingumängijast medaliomanik Aleksandr Krušelnitski ja teine bobikelgutaja Nadežda Sergejeva. Viimane neist kaebas otsuse edasi ning ta mõisteti õigeks.

2018. aasta septembris andis WADA täitevkomitee RUSADA-le võimaluse saada uuesti nende liikmeks, kui nad on nõus täitma mõned tingimused. Sealhulgas pidid venelased lubama WADA inimesed Moskva dopingulaboratooriumisse. Tähtaeg oli sama aasta detsember, millest kinni ei peetud.

2019. aasta jaanuaris lubas Venemaa WADA ametnikud siiski laborisse. Nad vaatasid üle ligi 2000 proovi, mille andmed olid vastuolus vilepuhuja Rodtšenkovi omadega. Venemaa kergejõustiklaste keeld jäeti jõusse ning nad ei saanud septembris osaleda Dohas toimunud maailmameistrivõistlustel.

Novembris soovitas WADA vastavuskomitee anda Venemaa sportlastele nelja aasta pikkune olümpiakeeld, et karistada neid laboratooriumi andmetega manipuleerimise eest. Spordiminister Pavel Kolobkov andis teada, et andmete erinevused tulenesid tehnilistest probleemidest.

2019. aasta 9. detsembril teatas WADA, et määras Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu ja otsus oli ühehäälne.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: