Venemaa sportlased said nelja aasta pikkuse võistluskeelu
Maailma Antidopinguagentuur ehk WADA määras Šveitsis Lausanne'is toimunud kogunemisel Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu.
WADA sõnul oli otsus ühehäälne. See tähendab, et Venemaa sportlased ei saa osa võtta järgmise aasta Tokyo ja 2022. aasta Pekingi olümpiamängudest. Samuti ei saa nende riigi jalgpallikoondis osaleda 2022. aasta MM-finaalturniiril Dohas. Sportlased, kes tõestavad, et nad ei ole osalised suures dopinguskandaalis, saavad suurvõistlustel neutraalse lipu all siiski võistelda.
Veel ei tohi Venemaa WADA otsuse järgi korraldada järgmise nelja aasta jooksul rahvusvahelisi tiitlivõistlusi ega selleks õigust taotleda. Otsus ei mõjuta juba paika pandud 2020. aasta jalgpalli EM-finaalturniiri nelja mängu Peterburis ja 2021. aasta jalgpalli Meistrite liiga finaali.
"Ma tahtsin Venemaale leevendusteta sanktsioone. Me võlgneme seda puhastale sportlastele, kes võistlevad ausal teel," ütles WADA asepresident Linda Helleland, kelle sõnul ei ole võistluskeeld piisav karistus.
WADA saadab Venemaa Antidopingu Agentuurile (RUSADA) ametliku teate, kus on kirjas, et autentsete andmete esitamata jätmise tõttu on Moskva laboratoorium rikkunud maailma dopinguvastast seadustikku. Lisaks on tänavu jaanuaris esitatud andmetega enne üleandmist manipuleeritud. Venemaa võib otsuse kaevata 21 päeva jooksul Rahvusvahelisse spordiarbitraaži (CAS), kes võtab sel juhul vastu lõpliku seisukoha. Suure tõenäosusega seda Venemaa teebki.
Dopinguskandaali kronoloogia:
Venemaa dopinguskandaal sai alguse 2015. aasta novembris, kui WADA sõltumatu komisjon ja selleaegne president Dick Pound avastasid Venemaa kergejõustiklaste dopingupettused, mis olid hästi varjatud kogu riigi tasandil. Venemaa kergejõustiklastel keelati rahvusvahelistel võistlustel oma lipu all osalemine ning WADA heitis Venemaa Antidopingu (RUSADA) oma liikmete hulgast välja.
2016. aasta mais avaldas The New York Times artikli, milles paljastati Venemaa riiklik dopinguprogramm olümpiasportlastele, kes võtsid osa 2014. aasta Sotši mängudest. Nende hulka kuulusid vähemalt 15 medalivõitjat. Tõendid saadi vilepuhujast Venemaa antidopingu laboratooriumi direktorilt Grigori Rodtšenkovilt.
2016. aasta juulis algatas sõltumatu komisjon uurimise, mida juhtis Kanada õigusteaduse professor ja spordiadvokaat Richard McLaren. Ta paljastas, et The New York Timesis ilmunud artiklil oli tõepõhi all. McLaren tõendas, et Venemaa Spordiministeerium oli manipuleerinud Venemaa sportlaste dopinguproovidega ning soovitas riigi sportlased eemale jätta Rio de Janeiro suveolümpiast. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas 24. juulil toimunud koosolekul, et iga alaliit võtab ise oma otsuse vastu ning nii jäid olümpiast eemale vaid Venemaa kergejõustiklased. Teistelt aladelt võitsid venelased 19 kuldmedalit.
2017. aastal pikendati Venemaa kergejõustiklaste võistluskeeldu, kuid need sportlased, kes tõestasid, et nad on puhtad, võisid jätkata võistlemist neutraalsete sportlastena. Sama aasta detsembris peatas ROK Venemaa Olümpiakomitee õigused ning venelastel jäi PyeongChangi taliolümpial osalemata. Enda süütust tunnistanud sportlased pääsesid neutraalse lipu all siiski võistlema. Neid oli kokku 168 ning kaks neist jäid dopingukontrollis vahele. Esimene neist oli kurlingumängijast medaliomanik Aleksandr Krušelnitski ja teine bobikelgutaja Nadežda Sergejeva. Viimane neist kaebas otsuse edasi ning ta mõisteti õigeks.
2018. aasta septembris andis WADA täitevkomitee RUSADA-le võimaluse saada uuesti nende liikmeks, kui nad on nõus täitma mõned tingimused. Sealhulgas pidid venelased lubama WADA inimesed Moskva dopingulaboratooriumisse. Tähtaeg oli sama aasta detsember, millest kinni ei peetud.
2019. aasta jaanuaris lubas Venemaa WADA ametnikud siiski laborisse. Nad vaatasid üle ligi 2000 proovi, mille andmed olid vastuolus vilepuhuja Rodtšenkovi omadega. Venemaa kergejõustiklaste keeld jäeti jõusse ning nad ei saanud septembris osaleda Dohas toimunud maailmameistrivõistlustel.
Novembris soovitas WADA vastavuskomitee anda Venemaa sportlastele nelja aasta pikkune olümpiakeeld, et karistada neid laboratooriumi andmetega manipuleerimise eest. Spordiminister Pavel Kolobkov andis teada, et andmete erinevused tulenesid tehnilistest probleemidest.
Toimetaja: Liisi Alamaa