"Spordipühapäev": milline on Konstantin Vassiljevi pärand Eesti jalgpallis?
Eesti jalgpallikoondises saab teisipäeval läbi pikk peatükk, kui rekordinternatsionaal Konstantin Vassiljev peab Andorra vastu viimase mängu. Vikerraadio traditsioonilises spordisaates "Spordipühapäev" küsiti Vassiljevi kaasteelistelt, milliseks jääb keskväljamaestro pärand Eesti jalgpallis.
158 mängu ja 26 väravat Eesti rahvuskoondises. 18 aastat, neist kuus kaptenina. Kolm Eesti aasta jalgpalluri tiitlit, kuus aasta kauneima koondisevärava eest jagatavat Hõbepalli. Aasta kodanik, integratsiooni musternäidis, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler, aga ka pildiskandaal ja avalikkust nörritanud väljaütlemised teemal, kus kaheti mõistetavust ei sallita.
Teisipäeval võõrustab Eesti koondis rahvusstaadionil maavõistluses Andorrat ning see mäng tähistab Konstantin Vassiljevi ja Taijo Teniste koondisekarjääri viimast. Tenistele saab kohtumine Andorraga olema karjääri 100. matš koondise eest.
Enam kui 40-aastase ajakirjanikukogemusega Indrek Schwede on viimastel aegadel keskendunud Eesti jalgpalliajaloo talletamisele ning meenutas ERR-iga rääkides, et Vassiljevi talent paistis välja varakult.
"Nii lahtise peaga keskväljamängijat meil vast polegi olnud. On olnud tehnikavirtuoose, näiteks Martin Reim, kellel olid ka kõik olemused olemas. Aga Vassiljevi puhul tuleb eriti see elegantsus välja. Meenutame kaht väravat Hollandile, oli ju elegantne tõste üle Hollandi väravavahi pea," rääkis Schwede. "Ja esimesel korral jalge vahelt ära teha ja põrutada sisuliselt seistes vasaku jalaga allanurka koll. Ei tule meelde, et sellist elegantsust oleks varem olnud."
"Lõplikult tõestas ta seda [potentsiaali] mängudega koondises," lisas ajakirjanik.

Vassiljev tegi oma debüüdi koondise eest 21-aastaselt, kui Eesti mängis 2006. aastal koduväljakul Uus-Meremaaga. Esimese värava lõi Vassiljev 2009. aastal võõrsil Armeenia vastu, viimati käis ta koondise eest väljakul mullu juunis Šveitsi vastu.
Eesti koondist 86 korral esindanud Marek Lemsalul jäi Vassiljeviga sinisärgis koos mängimata. Kuigi nende ajastud kattusid põgusalt, ei teeninud nad koos ainsatki koondisekutset. Küll jagati poolteist hooaega väljakut Tallinna Levadias.
"Esimesed treeningud, kus olin viis aastat Norras ära ja ka täpselt ei teadnud. Mõned vanad kamraadid olid ees, Zelinski ja nii edasi. Aga seal oli ka väga palju noori, kellest mul väga palju aimu ei olnud. Justnimelt hästi rahuliku olekuga, tasakaalukas ja üdini... Kostjat on ju kutsutud professoriks," meenutas ta. "Selline vaikne, aga samas väga mõjuvõimas. Tema jalgpalliline intelligents oli kohe näha, ta oli 19-20-aastane tol hetkel. Kohe oli näha, et ainest mehes on."
"Esimeste treeningutega nägin kohe, et eriline mees ta selgelt on. Ta ei olnud tol ajal veel koondisemängija. Sel hetkel, kui Tarmo Rüütli läks Eesti koondise etteotsa, ilmus ka Konstantin Vassiljev sinna. Siis ta hakkas mänguaega saama ja ei läinud palju aega, kui ta oli juba põhimees," meenutas Lemsalu.
Vassiljevi karjäär viis teda ka välismaale ning 2008. aastal siirdus ta Sloveenia kõrgliigassee, kus esindas Lendavat ja Koperit. Seejärel sõlmis ta lepingu Venemaa kõrgliigaklubi Permi Amkariga ning pärast seda esindas ta Poolas Gliwice Piasti ja Bialystoki Jagielloniat.
"Alati võib ju mõelda, et võiks ju paremini, aga ta tegi ikkagi päris korraliku väliskarjääri, mis tolle aja kohta oli päris hea. See ei olnud ju iseenesest mõistetav, et Eesti jalgpallur peaks minema välismaale ja seal hästi mängima. Kostja sai ilusti sabast kinni ja tegi korraliku rahvusvahelise karjääri," arvas Lemsalu.
Schwede sõnul on Eestil palju andekaid jalgpallureid olnud, aga Vassiljev oli üks neist, kes päriselt talendiga ka kuhugi välja jõudis. Samas jäi tal viimane samm astumata. "Tema ikkagi sai ju väga kõvasid mänge. Ka Venemaal, Venemaa liiga on ikkagi kõrge klassiga liiga. Samal ajal me ju sisimas ootasime, et ta jõuab ka mõnda päriselt tipmisse liigasse," rääkis ajakirjanik.
"Siin võib öelda, et potentsiaal ei avanenud. Tema ajastukaaslane Ragnar Klavan, kes noppis ka parima jalgpalluri tiitleid aastaid järjest, mängis ju tippliigades ja oli kohe rohkem pildis. Vassiljevil jäi see viimane samm tegemata," lisas Schwede.

Paraku jääb Eesti jalgpalli ühe säravama tähe karjääri varjutama nn pildiskandaal, mis rullus lahtis 2022. aasta lõpus. Andrei Stepanov postitas ühismeediasse foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga ühise laua taga nii Stepanov ise kui ka Vassiljev. Lisaks olid fotol veel Sergei Zenjov, Andres Oper, Artur Kotenko, Sergei Pareiko, Igor Morozov, Jevgeni Novikov ja Aleksandr Dmitrijev.
Seostamine agressorriigi treeneriga, eriti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, tõi endaga mõistagi väga negatiivse reaktsiooni. Vassiljevit ja teisi jalgpallitegelasi noomisid peaminister Kaja Kallas, Eesti koondise fänniühendus ning paljud teised.
Vassiljev, Zenjov ja Oper edastasid 2023. aasta alguses vabanduse, aga Vassiljevi selgitused jäid Eesti spordis veel pikalt kõlama. "Kui nad suudaks võita, siis võib-olla tuleb rahu. Kui Venemaa võidab, siis võib-olla tuleb rahu. Kui mõlemad pooled otsustavad, et räägime ja teeme rahu, siis võib-olla tuleb rahu," ütles Eesti rekordinternatsionaal Õhtulehe taskuhäälingus "Kolmas poolaeg".
Sõja enda mõistis Vassiljev küll hukka, aga eestlasena jäi tema seisukoht Venemaa osas väga pehmeks. "See, mida inimesed tahavad kuulda, ei ole ju seotud sellega, mida mina arvan ja mõtlen. See ei tähenda, et olen ühe või teise poolt," rääkis ta.
Vassiljevil oli ka pooldajaid ning mängumehe eest seisis ka kauaaegne koondise kapten Ragnar Klavan, kuid Vassiljev loobus pärast kohtumist Eesti jalgpalliliidu juhatusega koondise kaptenipaelast.
"Ega mina ka ei oska öelda, miks see kõik niimoodi välja kukkus ja miks ta ennast nii väljendas," rääkis Schwede. "Mulle personaalselt jäi sellest liiga väheks, mis ta ütles. Samal ajal, nii palju kui kulisside taga oli kuulda, seal oli äkki ka perekondlikke põhjuseid, miks ta ei saanud nii väljendada nagu Eesti avalikkusele oleks meeldinud."
"Kui see nii on, siis on võimalik teda ka mõista," lisas ta. "See on väga tundlik teema ja alati saame küsida, et olgu need perekondlikud suhtumised millised iganes, aga mis on sinu persooni enda seisukoht? Ja miks ta ei saa seda täielikult väljendada?"

Vassiljevi liigutused jalgpalliväljakul jäävad aga fännidele pikalt meelde. "Ta sisuliselt näeb ja tajub kõike, mis ümberringi toimub. Seda, kus on oma meeskonna mängijad, kellele söötu anda. Kus on need vabad ruumid, kuhu nad võiksid avaneda ja kuhu dirigent saaks söödu anda. Veel üks illustreeriv näide sellele on see, et minu arvates oli Vassiljev selline mängija, kes kogu aeg tajus, mis tema ümber toimus. Ja see haaras enda alla ka selle arusaamise, kus paikneb vastaste väravavaht," rääkis Schwede.
Lemsalu sõnul on Vassiljevi pärand Eesti jalgpallis võimas. "Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen, et ta on Eesti läbi aegade kõige kreatiivsem (loominguline - toim) mängumees ehk mänguehitaja. Kõige parem sööduandja, ka ise väravalööja. Eestis on vähe selliseid mängijaid," arvas ta. "See, et sa päris tippklubides läbi ei löö, on alati vedamine, aga tal oli ainest olla Euroopa tipus. Päris tippu ta ei puudutanud, aga koondise tasemel õnnestus hästi."
"Spordipühapäev" rääkis ka Eesti jalgpallikoondise pesamuna Patrik Kristaliga, kes teatud mõtte Vassiljevi saapaid täidab. Kui Vassiljevi aeg koondises koos Thomas Häberli ajastuga läbi sai, kutsus uus peatreener Jürgen Henn esimesena juurde toona 16-aastase Kristali.
Noor mängumees tõdes, et temal Vassiljevi kuldaegadest liialt mälestusi polegi. "Kõige meeldejäävam mälestus Kostjast on see kaks-kaks Hollandiga. See on üks mälestusi, mis mul on," sõnas Kristal. "Olin sõbra juures ja kuna kogusime jalkakaarte, siis olime tegelikult Hollandi poolt. Mäletan, et mäng jäi kaks-kaks ja mäletan neid väravaid. Mul oli võimalus kohale minna isaga, aga jäin koju ja vaatasin sõbraga."
Kristal sündis 2007. aasta novembris, kui Vassiljev oli 23-aastane ning mängis esimest hooaega Sloveenia kõrgliigas. Teisipäevaseks lahkumismänguks on 17-aastane Kristal koosseisus ning temal poleks Vassiljeviga koos väljakule jooksmise vastu midagi. "Ma arvan, et see oleks fännidele ja meile lõbus näha. Ma ei tea, mis meil see vanusevahe on, aga miks mitte," lisas Kristal.
Eesti ja Andorra mängu avavile kõlab A. Le Coq Arenal teisipäeval kell 19, ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 18.45.
Toimetaja: Kristjan Kallaste




