Vassiljev külastas eelmisel nädalal Õhtulehe taskuhäälingut "Kolmas poolaeg", kus rääkis möödunud aasta algul Eesti jalgpalli raputanud pildiskandaalist ja Venemaa sõjalisest kallaletungist Ukrainale. "Kui Ukraina suudaks võita, siis võib-olla tuleb rahu. Kui Venemaa võidab, siis võib-olla tuleb rahu. Kui nad otsustavad, et räägime ja teeme rahu, siis võib-olla tuleb rahu. See ei tähenda, et ma olen kummagi poolt," ütles Vassiljev taskuhäälingus.

39-aastase Vassiljevi väljaütlemised tekitasid Eesti ühiskonnas laialdast pahameelt, mille tulemusena loobus ta teisipäeva hilisõhtul pärast kohtumist Eesti jalgpalliliidu juhatusega koondise kaptenipaelast. Eesti rahvusmeeskonnas on ta 18 aasta jooksul pidanud 157 kohtumist, millega jagab selles arvestuses Martin Reimiga esikohta.

"Esimene asi, mille me juhatuse koosolekul kokku leppisime, oli, et me kuulame Vassiljevi ära ja me ei tekita seda olukorda, mis praegu ühiskonnas on, et me survestame teda mingitele seisukohtadele. Seda kindlasti ei olnud. Ta rääkis omapoolse arvamuse meie jaoks lahti ja selle järeldusel me tegime otsuse," rääkis aastatel 2003-24 Eesti koondist 130 mängus esindanud, enne Vassiljevit pikki aastaid kaptenipaela kandnud ja eelmisel nädalal Eesti jalgpalliliidu juhatusse valitud Ragnar Klavan "Ringvaates".

"Ta ei öelnud [Õhtulehe taskuhäälingus rääkides], et ta ei ole Ukraina poolt, ta ütles, et ei ole kellegi poolt. Ta ütles veel ka seda, et on patsifist ja kui ta peaks mingi poole valima, siis see tähendab, et ta soovib, et teise poole inimesed sureksid. See on tema isiklik seisukoht. Küsisin isiklikult päev varem Kostja käest, et kui samasugune olukord peaks tulema meie õue peale, mis siis saab? Tema vastus oli, et kui rünnatakse minu kodumaad ehk Eesti Vabariiki, siis ta on valmis selle nimel võitlema," sõnas Klavan.

Klavan ütles, et lõplik seisukoht kaptenipaelast loobumisest tuli Vassiljevi enda poolt, kes nõustus sellest avalikkust teavitama läbi jalgpalliliidu pressiteate. Küll võib ta koondises mängimist jätkata. "Olles isiklikult temaga vestelnud ja ka läbi juhatuse koosoleku, kus ta on kaks korda toonitanud, et ta on valmis Eesti Vabariigi eest võitlema, siis ta kvalifitseerub minu jaoks eestlaseks ja kui ta on eestlane, siis ta kvalifitseerub ka koondise mängijaks. Teistpidi ei saa me mingeid piire ette panna jalgpalliliidu juhatusena, et kes on need eestlased, kes võivad mängida Eesti koondises. Siis me liiguks selle mõttemaailmaga juba selle riigi poole, kellest me arvame, et nad niimoodi seda ei tee," rääkis Klavan.

"Need printsiibid, mis me jalgpalliliidu juhatuse koosolekul panime paika, on see - ka minu jaoks -, et kas ta on eestlane. Minu jaoks on ta eestlane," toonitas kauaaegne Eesti kapten. "See tähendab, et siis ta kvalifitseerub ka Eesti koondise mängijaks, seal kvalifitseerub ka sellesse ringkonda, kelle seast valitakse kapten. Seal ei saa jalgpalliliidu juhatus sekkuda. Varasemalt heideti ette, miks peaks välismaa treener otsustama selle üle, kas Kostja on kapten? Ma nõustun sellega, aga see suurem mõte, mis sellele teemale külge pandi, oli see, kas Kostja on meiega või ei ole. Mina sain sellele küsimusele vastuse ja kuna ta on eestlane, siis ta kvalifitseerub samadel põhimõtetel nagu kõik teised [mängijad]."

Klavani sõnul leiab ta, et jalgpallikoondise kaptenil on ühiskonnas suurem avalik vastutus kui teistel mängijatel. "Teistpidi: ma ei saa öelda, et kõik inimesed peavad olema samasugused ja samadel seisukohtadel nagu mina. Need on väga personaalsed küsimused. Isiklikult: kas ma oleks oodanud ja lootnud, et Kostja on oma väljaütlemistes selgem, isegi kui teda mõisteti teistmoodi, siis mu vastus on jah. Aga inimesed on erinevad," ütles Klavan.