Eesti kaotas turniiri avamängu Serbiale oodatult, aga andis siis Lätile korraliku lahingu, mis lõppes siiski võõrustaja kahepunktilise võiduga. Kolmandas mängus teeniti Tšehhi üle ilus võit, millele järgnes taas oodatud kaotus Türgile.

Edasipääs sõltus seega viimasest mänguvoorust, kui vastamisi mindi Portugaliga, kuid eestlased mängisid rabeda mängu ja jäid lõpuks edasipääsust ilma. "Võib-olla fänni jaoks on lõppskoor kõige tähtsam, treeneri jaoks on mängupilt ja kuidas oma potentsiaali välja mängisime. Viimane mäng me seda kindlasti ei teinud," ütles Eesti peatreener Heiko Rannula ERR-ile.

"Eks seal on erinevad põhjused, natuke jäi kogemuse taha, natuke jäi selle taha, et mängujuhi positsioonil ei olnud piisavalt kogenuid palliga mängijaid. [Henri] Drell ja [Märt] Rosenthal ei olnud päris selles vormis, mis oleks võinud olla. Sellest jäi natuke vajaka, aga kokkuvõttes ei taha vabandusi otsida. Kindlasti on palju õppematerjali siit, kuidas ka vaimselt olla tugevam ja valmis selliseks tasemeks. Füüsilisus käis natuke üle jõu," rääkis treener.

Rannula rääkis, et tema loeks Eesti parimaks mänguks EM-il kohtumise Lätiga. "Tšehhi mäng oligi eelkõige näide, kus uskusime, et oleme paremad, me ei kartnud neid. Enesekindlust oli platsil näha. Aga võrdlus on see, et Tšehhil ei olnud selliseid kehasid, sellist füüsilisust vastu panna. See andis ka meie trumpidele võimaluse," ütles ta.

"Füüsilisuse pool oligi väga suur koht, kus jäime pigem alla. See tekitas seda kartlikkust ka, kontaktolukordasid ei kannatanud nii hästi ära kui oleks pidanud," lisas Rannula.

Kas Eesti koondis peaks siis jõusaalis rohkem aega veetma? "Ega asi pole ainult lihastes, peab olema sitkus ja harjumus selle vastu mängida. Ütleme ausalt, eks see kogemus mängib ka rolli," vastas treener. "See, et me Siimu (kapten Siim-Sander Vene - toim) kaotasime, haavas meid ka päris kõvasti. Noorematel meestel lõi jala värisema. Sellised nüansid tegid ka kokkuvõttes liiga."

"See oli EM, siin ei tohi vabandusi otsida, vaid maksimaalne tulemus teha. Teadsime, mis meie eesmärk on ja selleni me ei jõudnud."

Eesti liidriks kerkis turniiril mängujuht Kristian Kullamäe, kes kogus viies mängus keskmiselt 13,4 punkti, 5,2 korvisöötu ja 3,8 lauapalli. Ääremees Artur Konontšuk näitas head viskekätt ja oleks äärepealt Portugali vastu kangelaseks kerkinud, kui tegi mängu lõpus isikliku 11:1 spurdi. Kui Eestil oli vaja punkte ja kindlaid lahendusi, jäid need aga liiga tihti leidmata.

"Sellisel tasemel on sul mängu lõpus vaja isiksusi, neid liidreid. Nii Läti mängus kui Portugali mängus olid meil võimalused olemas, keegi ei võtnud neid jõuga käest," arvas Rannula. "Kokkuvõttes stabiilset liidrit ei tekkinud, olid sähvatused, aga tulemuse tegemiseks oleks vaja stabiilset liidrit nii riietusruumis kui platsi peal. Kahjuks Siim kadus pärast Läti mängu ära ja väljakul oli liiga palju kõikumist. Põhjus on ka selles, et mängijate klubihooajad ei olnud ideaalsed. Sealt võib-olla ka see enesekindluse puudus."

Paraku jättis soovida ka visketabavus - kaheseid tabati 46,2-protsendiliselt ning kolmeseid 31,3-protsendiliselt. Eriti meeldejääv oli Läti mängu kolmanda veerandi lõpp ja neljanda algus, kus Eesti ei teeninud kümne ja poole minuti jooksul punktilisa.

"Jäädki miinustesse, kui mängid sellise klassi vastu. Oleme ausad, Türgi ja Serbia ei ole mitte Euroopa tippklass, vaid maailma tippklass. Kui Lätil kõik kohal on, samamoodi. Siin näedki, mis tegelik tase on," ütles Rannula. "Nad ei anna mugavaid viskeid ja sellega jäime hätta. Meie koosseis, kus oli põhimõtteliselt ainult üks korvialune mängija, tingis olukorra, kus pidime liiga palju perimeetrilt viskeid võtma. Selge see, et protsent ongi väiksem."

"Liiga palju häid korvialuseid viskeid ei saanud ja sealt ka kontaktiga, eriti see Portugali mäng jääb kripeldama... Tegelikult saime viskekohad, aga ei pannud neid ära kui vaja oli," lisas ta.

Rannula ütles otsustava mängu eel ERR-ile, et Eesti koondis peab edasipääsu eest tegema eneseületuse. Seda siiski ei juhtunud. "Me ei pea silmad maas ringi käima. Meil olid tagasilöögid juba enne turniiri, see mõjutas meid, aga mina seda vabanduseks ei too ja enne turniiri ka ei toonud," ütles treener.

"Meil oli minut enne mängu lõppu kolmepunktiline edu, meil oli pall käes ja andsime selle ära, lasime kolmese panna. Järgmisel rünnakul saime kaks-pluss-ühe asemel ainult ühe vabaviske sisse. Sellised asjad tihtipeale otsustavadki võidu ja kaotuse."

"Tuleb hing kõvaks teha sees, kriitika ära taluda ja edasi minna," lisas ta.

"Teame, et see põlvkond on veel võimeline arenema, meil on mängijaid, kes teevad meid kindlasti paremaks. Võime olla lootusrikkad ja loodan, et suudame fännidele, kes täna on maailmatase, oma tasemega järele tulla," lõpetas Rannula.

Neljapäeval peetakse Küprosel ja Poolas veel viimased mängud C- ja D-alagruppides. Sõelmängud algavad Riias laupäeval, D-alagrupist viimasena edasi liikunud Portugal läheb vastamisi võimsa Saksamaaga.