Nii, nagu 2017. ja 2022. aasta EM-finaalturniiril, teenis Eesti ka tänavu taas ühe võidu, kui oli alagrupifaasi kolmandas mängus üle Tšehhist. Edasipääsu, mida pole tulnud alates 1993. aastast, jäi otsustama viimane kohtumine Portugaliga, mille eestlased kaotasid.

"Kuna ma olen 50 aastat selle ala sees olnud ja näinud ka köögipoolt, siis minu jaoks ei olnud see nii suur üllatus," rääkis endine Eesti koondise peatreener Üllar Kerde "Spordipühapäevas". "Kui lahata ettevalmistust ja üldse meie korvpalliolukorda, siis ütleme nii, et kui me oleks edasi saanud, oleks see väga hästi olnud, aga et me edasi ei saanud, oli kõikide halbade asjade kokkusattumus."

Kerde sõnul on praeguse koondise peamiseks probleemiks oma klubides põhirolli täitvate mängijate puudumine. "Meil on head mängijad, kes täidavad erinevates klubides oma rolli. Minu teada ei ole meil ühtegi põhimängijat, kedagi, kelle peale on mäng üles ehitatud. Isegi Eesti meistrivõistlustel. Kui sa ei ole harjunud vastutust võtma, siis on väga raske seda järsku teha," tõdes Kerde.

"Ma ei näinud, et mängijad oleks näost valgeks läinud, aga vibra tuleb sisse juba selle pärast, et kõik räägivad: nüüd tuleb otsustav, elu ja surma küsimus; kui kaotate, siis teid koju ei võeta. Tegelikult on mängijad pandud tanki. Nad ei ole mänginud aasta aega põhirivistuses: [Henri] Drell, [Kristian] Kullamäe, [Sander] Raieste mängisid kõik hooaja viimase kolme kuu jooksul võib-olla kümme minutit. Siis pannakse nad mängima meeste vastu, kes on oma klubides põhikoosseisus. Nad võtavad vastutust 45 mängu aastas ja nad on sellega harjunud," lisas endine koondise peatreener.

Eestil oli võimalus võit võtta juba turniiri teises mängus, kuid lõpuks jäädi rabeda otsustava veerandaja järel 70:72 alla Lätile. Viimases mängus Portugali vastu juhiti veel mängu lõpus, siis tuli aga 65:68 kaotus.

"Minu filosoofia järgi on alla viiepunktiline võit treeneri võit, alla viiepunktiline kaotus treeneri kaotus," ütles Kerde. "Natukene vaatan treenerite poole, kas nad tegid kõik õigesti. Mina arvan, et treenerit süüdistada selles, et nad polnud valmis, ei ole õige. Ka nemad ei ole seda läbi teinud. Eelmine aasta olid nad Jukka [Toijala] juures abitreenerid. Rannula tegeles Poolas oma võistkonnaga ja see ei ole nii, et täna istun ühes ja homme teises autos. On vale öelda, et meie poisid ei tahtnud mängida - nad ei suutnud mängida, sest vastutuskoorem oli liiga suur."

Eriliselt on Eesti meedias turniiri järel kriitikat saanud Henri Drell, aga Kerde sellega nõus ei ole. "Korvpallimängus on korraga väljakul viis mängijat. Sind võib süüdistada siis, kui viskad oma korvi. Drell võib-olla räägib liiga palju, ta ei mõtle kõiki asju, aga tema oli ju see mängija, kes tuli ikkagi USA-st, kus ta sai väga kõrgel tasemel harjutada ja mängida. Tal peaks olema kogemust, aga tegelikult ei ole. Treener vaatab, kellel võiks olla sellel hetkel õige tunne, vastutusekoorem, mis ei võtaks põlvest nõrgaks. Me võime kõike maha teha, aga kui sul ei ole kedagi teist võtta, siis sa pead olukorraga leppima. Minu küsimus on: kes oleks selle koha välja mänginud? Ma olen kümme aastat olnud meeste koondisega seotud ja paljud inimesed ei saa aru, mida see tähendab, kui mängitakse riigi hümni, sa seisad seal all ja mõtled, et kõik sind vaatavad. See on muidugi väga äge, aga teiseks sa tead, et sa ei tohi eksida."

Eesti pidi EM-il hakkama saama ilma keskmängija Maik-Kalev Kotsarita, kohe turniiri algfaasis langes vigastuse tõttu rivist ka kogenud Siim-Sander Vene. "Keskmängija ja juhtiv ääremängija on kaks põhilüli. Vene ei too võib-olla nii palju punkte, aga tema kohalolek: ta on rahulik, ta on väga kogenud mängija. Ainult selle peale ka ei saa apelleerida, et kui oleks nad tulnud, siis mis oleks saanud, sest võtame kasvõi Tšehhi: kui neil oleks kolm põhimängijat tulnud, siis poleks olnud nii, nagu ajakirjandus ütleb, ehk Eesti pühkis Tšehhiga põrandat. See on spordi ilu ja valu. Neid olukordi, kus keegi puudub, on alati. Me mängime nende mängijatega, kes parasjagu on, kes on terved ja kes oskavad mängida," tõdes Kerde.

"Me oleme väga vähe rääkinud sellest psühholoogilisest probleemist. Siiamaani suhtlen mõne [teise riigi] treeneriga, kui palju pööratakse tähelepanu psühholoogilisele ettevalmistusele. Võistkonna juures on psühholoogid, rääkimata sellest, et treenerid saavad vastavaid koolitusi. Pean ütlema, et ma ei ole kuulnud, et Eestis seda kasutatakse. Mõnele inimesele on antud looduse poolt rohkem, aga kuidas sa suudad ennast motiveerida maksimaalselt oma oskusi kasutama... Mul on hinge peal mäng Türgi vastu - see ei ole nii, et täna ei viitsi mängida. Kolm-neli juhtivat mängijat polnud mänguks valmis, teades, et järgmine päev on kohtumine Portugaliga," mõtiskles Kerde.

Järgmise EM-finaalturniiri üheks võõrustajaks on just Eesti ning paljud praeguse koondise olulised lülid peaks just siis olema oma parimas mängijaeas. Mida oleks võimalik nelja aasta jooksul paremaks muuta?

"Ma olen natuke skeptiline selles, kui räägitakse, et meie mängijad peavad kõik minema 10-15-aastaselt välismaale õppima," ütles Kerde. "Praeguses koondises on kõik noorest peale välismaal mänginud. Skeptikuna ütlen, et pole ju selles pundis ühtegi absoluutset tippu. Üks asi on, et peame kasutama oma treenereid, neid koolitama, et nad saaksid ka anda suure osa koondisemängijatest. Mõned mängijad peavad minema välja, absoluutselt, aga iga Hispaania või Itaalia akadeemia ei ole kõige-kõige kõrgemal tasemel. See, et lähen sinna õppima, ei tähenda, et minust saab mängija. Peame jälgima, kes on treenerid, milline on süsteem. Praegune põlvkond on hea põlvkond, aga ühtegi absoluutset tippu pole tulnud. Meil on mängijad, kes on Euroliiga võistkonnas, aga nad ei mängi," toonitas Kerde.