Serbia alustas kohe 9:0 spurdiga ja võitis esimese veerandi lausa 32:12. Kõik neli Eesti korvi tulid kaugvisetest, neist pooled tänu Artur Konontšukile.

Teise veerandi alguses jäi Nikola Jokic pingile ja Eesti esitus paranes. Vahepeal tehti 7:0 spurt, kuid Serbia pani sellele punkti ja tegi ise poolaja lõpus 7:0 spurdi. Vaheajale mindi nende 56:29 eduseisus.

Kolmandal veerandil mängu käigus mingit muudatust ei toimunud. Serbia kasvatas kohe edu enam kui 30 punktile ja pisut hiljem juba ka enam kui 40 silmale. Viimast kümmet minutit alustati seisult 86:44.

Viimasel perioodil polnud Serbial enam midagi püüda ja Eestil õnnestus see kümme minutit koguni võita 20:12. Kokkuvõttes tähendas see ka seda, et Serbial jäigi saja punkti piir saavutamata.

Eesti paremad olid Henri Drell 11 ja Artur Konontšuk kümne punktiga, Serbia parim oli 18 punktiga Nikola Jovic. Serbia superstaar Nikola Jokici arvele jäi 11 punkti, kümme lauapalli ja seitse tulemuslikku söötu.

Serbia tabas väljakult viskeid 61 protsenti, sealjuures kaheseid lausa 75 protsenti. Eestil olid samad näitajad 36,1 ja 50 protsenti. Kaugviskeid tabas Eesti koondis 8/36.

Lauavõitluse võitis Serbia 39:26, resultatiivseid sööte andis Serbia 32 ja Eesti 21. Pallikaotusi tegi aga Serbia isegi mõnevõrra enam (15:11).

Eesti koondise järgmine mäng Riias toimub reedel, 29. augustil võõrustaja Lätiga. Serbia jätkab turniiri samal päeval Portugali vastu.

Enne mängu

Eesti korvpallikoondis osaleb EM-finaalturniiril kokku seitsmendat korda ja viiendat korda pärast taasiseseisvumist. Seejuures esimest korda pärast 1930. aastaid osaleb Eesti koondis kahel finaalturniiril järjest.

Kui nii 1937. kui ka 1939. aastal jäi tulemuseks viies koht, siis pärast taasiseseisvumist püsib selgelt parim tulemus 1993. aastast, mil Eesti koondis lõpetas kuuendana. Hilisemal kolmel osalemisel pole alagrupist edasi pääsetud ja kokku on teenitud vaid kaks võitu.

Sel korral saadi valikturniiril neli võitu ja kaks kaotust ning pääseti Leedu järel teisena edasi. Seejuures õnnestus Tallinnas alistada ka leedulased, kelle jaoks oli tegemist valikturniiri ainsa kaotusega.

Turniiri eel toimunud kontrollkohtumistes teenis Eesti kolm võitu (Iisraeli, Gruusia ja Rootsi üle) ja kaks kaotust (Leedult ja Suurbritannialt).

Eesti koondis: Henri Drell, Kregor Hermet, Janari Jõesaar, Mikk Jurkatamm, Artur Konontšuk, Kristian Kullamäe, Sander Raieste, Joonas Riismaa, Märt Rosenthal, Matthias Tass, Kaspar Treier, Siim-Sander Vene.

Eesti koondise esimene alagrupivastane Serbia on mõistagi tituleeritud koondis. Ka pärast suure Jugoslaavia lagunemist on võidetud kolm EM-tiitlit ja üle-eelmisel turniiril jõuti finaali, kus tuli tunnistada Sloveenia paremust. Samas jõuti medalini ka tunamullu maailmameistrivõistustel (hõbe) ja mullu Pariisi olümpiamängudel (pronks).

Valikturniir läbiti täiseduga: nii Gruusiast, Soomest kui ka Taanist saadi jagu nii kodus kui ka võõrsil.

Samas hoos jätkati turniiri eel kontrollmängudes, kus saadi jagu nii Bosnia ja Hertsegoviinast, Poolast, Kreekast, Küprosest, Tšehhist, valitsevast maailmameistrist Saksamaast ja viimases mängus 34 punktiga ka 2017. aasta Euroopa meistrist Sloveeniast.

Serbia koondis: Aleksa Avramovic, Bogdan Bogdanovic, Ognjen Dobric, Marko Guduric, Nikola Jokic, Nikola Jovic, Stefan Jovic, Vanja Marinkovic, Vasilije Micic, Nikola Milutinov, Filip Petrušev, Tristan Vukcevic.

Eesti ja Serbia pole sel kümnendil omavahel vastamisi läinud, kuid eelmise lõpus mängiti samas MM-valikgrupis ja kuigi võõrsil sai Eesti koondis 26 punktiga lüüa, siis 2019. aasta veebruaris teeniti kodus mälestusväärsne 71:70 võit.