Taaramäe rääkis saates, et tal on karjääri jooksul õnnestunud suurtest kukkumistest pääseda alalhoiuinstinkti ja rohke õnne abil. "Oleme Tanel Kangertiga rääkinud, et olime sellised ratturid, kes suurel kiirusel liiga ohtlikus situatsioonis pidurdasid. Kaotasime võib-olla mõned kohad, aga ei võtnud riske ja jäime püsti," sõnas ta.

"Minul vähemalt vemmeldas kogu aeg kuklas, et järgmine etapp on raske, võin selle võib-olla võita; kuu aja pärast on järgmine võidusõit, ma ei saa siin siledal maal kuskil X Belgia velotuuril kukkuda. Minu puhul see töötas nii, aga ma tean, et enamus rattureid niimoodi ei mõtle. Enamus mägironijaid ronivad suurtes sprindifinišites esimese 20 sekka, mõtlemata, et see suurendab riske. Kukkumine võib tekkida ka tühja koha pealt," tõdes Taaramäe.

15 aastat rattaspordi kõrgeimal tasemel ehk World Touris sõitnud Taaramäe esindab sellest aastast Jaapani meeskonda Kinan Racing Team. "Hoian ennast vormis, päris hea enesetunne on. Hea on tunda end 38-aastaselt tugevana, vormis ja peenikesena! Augusti keskel sõidan Türgis kahte velotuuri, Rwandas sõidan septembris Eesti koondise eest MM-i. Ilmselt saab see mulle natuke raske olema, päris sellel tasemel ma ei ole. Üks suur eesmärk - mul on jaapanlaste jaoks veel rahvusvaheline võidusõit võitmata, Emiraatide temposõidus jäin 0,03 sekundiga võidust ilma," rääkis Taaramäe.

"Ratturi teekond on selles mõttes huvitav, et paljud räägivad olümpiamängudest, et kui OM on läbi, siis on pärast nelja aastat valmistumist tühi tunne. Ratturi karjäär ja elu on hoopis teistsugune, sest võistlusi on lihtsalt nii palju. Kui üks asi läheb metsa, siis kahe nädala pärast on uus asi. See on huvitav elu! See võib kesta väga kaua, on mehi, kes on võtnud ette minuga sama teekonna, World Tourist välja tulnud ja sõidavad 50-aastaselt minuga samal tasemel," mõtiskles Hispaania velotuuril kaks ja Giro d'Italial ühe etapivõidu teeninud eestlane.

"Selle asemel, et minna tööle, teenid normaalset kopikat ja elad seiklusrikast elu. Noortel tasub selle nimel pingutada, et sellist elu saada nautida. See on huvitav elu. Kui keegi ütleb, et rattasport on ohtlik, siis see on hea näide, et ma pole ühtegi luud murdnud. Iga asi võib olla ohtlik - sa võid ka kodutrepil kukkuda nii, et sinust jääb järgi voodihaige. Selliseid asju ei tasu karta."

Taaramäe sõnul tema siiski 50-aastaseni sõita ei kavatse. "Mõned aastad veel ja siis üritan midagi muud rattaspordis teha. On teiste maade klubid ja koondised, kes on huvitatud ajust, mis on rattasõidust läbi imbunud. Ilmselt jään eluks ajaks rattaspordi juurde. Mulle meeldib ülimalt Rwanda - ostsin mõned aastad tagasi Rwandasse isegi oma maja. Olen hakanud seal väga tihti käima, mulle meeldib see ühiskond ja oleks põnev, kui ma leiaks seal koondisega mingi variandi koostööd teha. On tunne, et rattakogukond ja noored austavad mind, aga ega nad seda väga välja ka ei näita. Seal on kinnisem ühiskond," rääkis üheksakordne Eesti temposõidu meister.