Parima tulemusega sai hakkama Leonid Latsepov, kes parandas endale kuuluvat isiklikku rekordit kahe sekundiga, ületades finišijoone ajaga 29.30.

"Olen jooksnud juba seitse maratoni, aga 10 kilomeetri rekord veel püsis ülikooliajast. Viimased 200 meetrit läksid väga raskeks, tempo langes. Lõpuspurt kestis viimased viis kilomeetrit, viimased 200 meetrit tundsin, kuidas jõud kaob ära. See on hirmus, aga peab lõpuni jõudma," ütles Latsepov ERR-ile. "Oled jooksu võitmas, vormista ära! Õnneks piisas!"

Latsepov lisas, et tema hooaja suurim võistlus on maanteejooksu EM-i näol läbi ning sügisel plaanib ta veel maratonidistantsil võistelda. Aga suvi möödub pigem lühematel distantsidel. "Tahan suvel staadionil mitu korda 5000 meetrit joosta ja 10 kilomeetrit ka proovida üks kord. Sügise poole valin veel ühe maratoni, sellega on veel aega," sõnas Latsepov, kes jääb Eesti kõigi aegade tabelis Pavel Loskutovist seitsme ja Tiidrek Nurmest 26 sekundi kaugusele.

Rapla suurjooksul pidigi teise kohaga leppima Nurme, kes kaotas lõpusirgel Latsepoviga kaheksa sekundi. Nurme ajaks fikseeriti 29.38, endale kuuluvast Eesti rekordist jäi ta vaid 34 sekundi kaugusele. Rekordilises hoos olid ka Karel Hussar (29.40) ning Morten Siht (30.10), kes uuendasid isiklikku tippmarki. 20-aastane Siht nihutas lisaks endale kuuluvat U-23 vanuseklassi rekordit 13 sekundi võrra.

"Olen kogu aeg rääkinud, et noored tulevad peale: Leonid, nüüd Karel Hussar ja Morten Siht. Täna tegime läbi aegade kõige tugevama maanteejooksu kümne, esimese nelja keskmine oli väga kiire," rääkis Nurme ERR-ile.

"Mul endal väga suurt ootust ei olnud, praegu on üleminekuperiood. Pidin aprillis olema tippvormis, Euroopa meistrivõistlustel 12 hulgas. See on üleminekuetapp, praegu valmistun Tokyo MM-iks, seega see on hooaja kõige kehvem vorm. Aga siiski, joosta nii keskpärase vormiga on suurepärane," lisas ta.

Seega Tokyo MM-iks on koht kindel? "Olen väga suure tõenäosusega peal, olin ränkingus üks esimesi, kes välja jäi. Aga hooaja jooksul kindlasti lähevad mõned eest ära ja saan peale, olen küllaltki veendunud," ütles Nurme.

Naiste seas oli kiireim Liis-Grete Arro, kes tegi tõeliselt hiilgava jooksu. 33-aastane Arro ületas joone ajaga 33.52, millega parandas oma isiklikku tippmarki lausa kahe minuti ja ühe sekundiga. Selle tulemusega kerkis ta Eesti kõigi aegade edetabelis 13. kohalt kolmandaks, üldarvestuses teenis Arro tugeva 14. koha.

"See hooaeg pole mul Eestis konkurentsi olnud, aga rahvajooksud rahvajooksudeks. Teadsin, et [laupäeval] on jooks, kus ma ei jookse suvalist rahvajooksu ja ei võida ära, vaid saan aega joosta," ütles ta. "Siiralt õnnelik, et jõudsin edetabelis [esikolmikusse]. Selle järgi ma tulin. Lootsin, et mul on rohkem mehi, kellega joosta. Oli ainult kaks, kes enamus aega olid mu tuules. Aga kuklas hingamine oli nii tähtis ja andis jõudu juurde."

"Ma ma ei uskunud veel seitsme kilomeetri peal, et suudan alla 34 minuti joosta. See oli suur unistus ja arvasin, et selle aasta alguses see veel ei tule. Igatsen Laurat (Maasik - toim) oma kõrvale, kellega koos tahtsime seda teha, aga tegin seda üksi ja olen ääretult uhke. See näitab, et olen palju tööd teinud, olen tõesti väga õnnelik," rääkis Arro.

"Mul on hea meel, et olen läbi aastate jõudnud sinna, et saan tiitlivõistlustel käia," lisas ta. "Kahjuks 12 aastat röövis toitumishäire mu elust ja nüüd tunnen, et saan seda tagasi teha. Teen seda hea toidu pealt ja mul on päriselt energia, millest olen pikalt unistanud. Nüüd tunnen, et olen õiges kohas ja teen õiget asja."

Naiste seas jäi teiseks Helen Bell (35.27), esikolmikusse mahtus veel Kristiina Verevmägi (37.11).