"Kui ma sain kandideerimiseks vajalikud hääled kokku, siis ma ei keskendunudki rohkem, et kandidatuuriks vajalikke hääli koguda, vaid kohtusin liikmetega ja see 40+ liiget või inimest on siis need, kes on peale kohtumist öelnud, et nad hääletavad minu poolt. See on siis arvutuskäik, millest tulevad need 40+ häält," selgitas Klavan.

Pressiteates tõi Klavan välja 18 klubi, kes esitasid tema kandidatuuri. Küsimusele, miks ta ülejäänud nimesid ei avaldanud, vastas Klavan: "Eks need olegi siis need paarkümmend häält, kes on öelnud, et nad ei soovi avalikult seda teha, mis omakorda minu jaoks tõstatab praeguse juhtimisstiili küsimuse ja nad ei soovi avalikult enda nime sinna taha panna ehk võib-olla praeguse presidendi pahameele tormi alla jääda."

Aga lõpuks on nad ikka Klavani poolt või on seis ebakindel? "Eks seal on ka kindlasti seda ebakindlat seisu. Sul on 106 liiget, kes siis lõpuks valivad jalgpalliliidu presidendi ja need 40+ on need hääled, kes on konkreetselt öelnud jah, Ragnar, me usume sinusse ja me hääletame sinu poolt. Sinna vahepeale jääb ka veel väga palju, kes on kõhkleval seisukohal," rääkis Klavan. "Mõnedega on mul veel kohtumata. 19. juunini on veel aega. Aga me tegutseme iga päev ja teemegi endast kõikvõimaliku, et 19. juunil on siis õige inimene jalgpalliliidu president."

Vastaskandidaat Aivar Pohlak valiti eelmisel nädalal Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) täitevkomitee liikmeks. Kuidas see mõjutab Klavani võiduvõimalusi? "Esiteks soovin Aivarile õnne uue ametikoha puhul ja teiseks, see on ainult Eesti jalgpallile positiivne, et UEFA-s on eestlane. Aga ütleme niimoodi, et üks kriteeriumeid sinna kandideerimisel on see, et sa pead olema jalgpalliliidu president ehk siis pea 20 aastat ei ole ühelgi teisel eestlasel seda võimalust olnud," nentis Klavan. "Need on ka sellised kaks asja. Nagu ma ütlesin, Eesti jalgpallile on see positiivne, aga ei ole ka saanud teised kandideerida sinna."

Inimesi huvitab see, et Eesti jalgpallil läheks hästi, tuleks võite rohkem, kui oleme saanud nautida. FIFA edetabelis on Eesti praegu 121. kohal. Ja 1993. aastal olime 118. ehk ei ole väga suurt muutust olnud. Me oleme parimatel aastatel olnud küll ka eespool, 57. ja 60. kohal, aga sisuliselt ei ole me taasiseseisvumise järgsete aastatega oma seisu muutnud. Kui Ragnar Klavan saab Eesti jalgpalliliidu presidendiks, kuidas ta viib meie jalgpalli uuele tõusule? "Kui see oleks väga lihtne, siis ma arvan, et oleks kindlasti see tõus olnud, aga minu enda ja minu tiimi põhiteesidest üks kõige tähtsamaid on ikkagi treenerid, treenerid ja veel kord treenerid. Ma näen seda samamoodi nagu haridussüsteemi. Kui vaadata meie põhjanaabreid, kes siis tegid väga suure haridusalase tõusu 2000. aastate alguses ja see oli puhtalt läbi selle, et nad investeerisid õpetajatesse. Jah, sinna hulka kuulub ka siis sümbioosis investeerimine Infrasse," arutles Klavan. "Samamoodi tegi seda Eesti riik, kus praegusel hetkel PISA testide kohaselt oleme ikkagi väga kõrgel kohal hariduses ja samamoodi Eesti riik siis tegi seda, et ta investeeris õpetajatesse. Samamoodi on treenerite puhul, treenerid on nagu õpetajad, sinna peab investeerima, sinna peab seda väärtust juurde looma. Praegusel hetkel me ei kõneta neid järgmisi talente. See tõus on vaja teha ja kui sul on sellel alal – ja see ei ole ainult võib-olla jalgpalliprobleem, see on kogu spordi probleem – ehk selgrool ja nendel treeneritel ei ole kõik need detailid paigas, siis ongi raske, et see tõus tuleb. Ja kindlasti teine suur tees on tehnoloogia. Kui me siin regioonis ei suuda tehnoloogiat enda kasuks tööle panna, siis meil on raske suures mängus kaasa rääkida, sest inimressurssi meil ei ole, raharessursid ei ole ka võrreldavad maailmamastaapidega, siis me peame lihtsalt olema targemad ja innovatiivsemad ehk neid asju ära suutma kasutada ja kõigepealt saab see alguse treeneritest. Kui sul on talendikad treenerid, kes suudavad tehnoloogiat enda kasuks tööle panna, siis see võimendab seda lõpptulemust."

Mida klubid Klavanilt eelkõige ootavad? "Need klubidega kohtumised on olnud väga positiivsed minu enda jaoks ka, sest ikkagi täiskasvanueas, suure enamuse ajast elasin ma välismaal ja ma ei ole kõikide liikmetega kohtunud. Esiteks on see hea koht, kus oleme tuttavaks saanud ja kohtunud ja teiseks on minu jaoks olnud väga silmi avav see, kui paljud soovivad tegelikult Eesti jalgpallis kaasa rääkida," sõnas Klavan. "On olnud klubisid ja liikmed, kes on ka minule presenteerinud, kuidas Eesti jalgpall võiks olla ja soovivad kaasa rääkida. See näitabki, et inimesed tegelikult hoolivad ja suure tõenäosusega või väga tihti neid ei võeta kuulda."

Küsimusele, kas 19. juunil tuleb võit ära, vastas Klavan: "Võit tuleb ära ja sellel teekonnal, mida mina ja meie tiim alustas 10. detsembril, oleme väga suurte sammudega edasi liikunud. Sest 10. detsembril, kui see avalikustamine oli, siis mul oli lihtsalt selline kõhutunne olemas, et muutust oodatakse, aga seal taga ei olnud ka seda 40+ liikme jah-sõna või isegi neid piisavaid kandidatuuri ülesseadmiseks hääli, oli lihtsalt see tunnetus, et muutust vajatakse ja oodatakse Eesti jalgpallis."