Pohlaku poolt hääletas 37 UEFA liikmesriiki 55-st. "Kummalisel kombel, kui veel eile õhtul lugesin üle, siis täpselt sellesama numbri - 37 - ma ka sain. Huvitaval kombel sain täpselt selle, mida arvasin, et saan," tõdes Pohlak telefoniintervjuus ERR-ile.

Millist kasu võiks Pohlaku kõrge ametikoht tuua Eesti jalgpallile üldiselt? "Kui oled rahvusvaheliste organisatsioonide juhtimise ligi, siis saad tuua sisse neid mõõtmeid, toimimisloogikaid, milles alaliit ise toimib. Selliste põhimõtete rakendamine on ka enda alaliidule kasulik. Sul on võimalik liikuda rahvusvahelise organisatsiooniga ühte jalga, aga oluliselt paremini on võimalik ka aru saada, kus on veel mingid võimalused, mida saab kohaliku jalgpalli arendamiseks ära kasutada," arvab Pohlak.

20 liikmest koosnev UEFA täitevkomitee on Euroopa jalgpalli juhtorgan, mis kannab vastutust ala arendamise eest ja kus võetakse vastu Euroopa jalgpalliga seotud olulised otsused. Oma konkreetseid tööülesandeid Pohlak praegu veel ei tea.

"Oleme UEFA presidendiga [Aleksander Ceferiniga] varem rääkinud teemadest, mis võiksid mulle jääda. Praegu kogu see möll alles käib, on väike paus - ülikondade proovimised, pildistamised ja mida iganes - ma arvan, et lähipäevil sellest rohkem juttu ei tule. Järgmisel täitevkomitee koosolekul hakatakse nendest asjadest põhjalikumalt rääkima," sõnas Pohlak.

Erinevad üleilmsed spordiliidud on tasapisi hakanud taas võistlustulle lubama ka Venemaa ja Valgevene sportlasi, UEFA ja FIFA egiidi all toimuvatele võistlustele agressorriikide koondiseid lubatud pole. Belgradis toimunud kongressil ütles FIFA president Gianni Infantino, et loodab peatselt Venemaad taas suures jalgpallis näha, sest see tähendab ühtlasi, et sõda Ukrainas on lõppenud.

"Ajal, mil käivad kõnelused rahu üle Ukrainas, loodan, et saame peatselt keerata uue lehekülje ja Venemaa tagasi jalgpalli tuua, sest see tähendaks, et kõik on korras. Seda peame lootma ja selle nimel palvetama, sest see jalgpall ongi: see liidab tüdrukud ja poisid, inimesed igal pool," ütles FIFA president.

Ka UEFA president Aleksander Ceferin sõnas, et kui sõda lõppeb, pääseb Venemaa tagasi jalgpalli. "Mina ei tea, et UEFA sees neid asju rohkem arutatud oleks. Pigem arvan, et sellega praegu tegeleda ei tule," sõnas Pohlak.

Pohlak on alates 2007. aastast olnud Eesti jalgpalliliidu presidendiks. Tänavu kandideerib tema kõrval ka endine tippjalgpallur Ragnar Klavan, alaliidu president valitakse 19. juunil toimuval üldkogul. "Kui mind ei valita Eesti jalgpalliliidu presidendiks, on juhatusel või uuel presidendil õigus mind tagasi kutsuda," kommenteeris Pohlak.

Pohlak valiti Belgradis toimunud kongressil ametisse neljaks aastaks. Kokku oli kandideerijaid 11 ja valituks osutus seitse. "Olen oma elu pühendanud jalgpallile ja see olukord võimaldab nüüd pühenduda nii-öelda kiht kõrgemal. Viimastel aastatel olen erinevatel koosolekutel toonud UEFA tasandile üldist nägemust ja arvan, et sellega on aru saadud, et ma suudan näha suurt pilti ja seoseid erinevate asjade vahel. Tõenäoliselt see mulle ka selle toetuse tõi," lõpetas Pohlak.

Vikerraadiole kommenteeris Pohlaku ametisse nimetamist ka Postimehe spordiajakirjanik Ott Järvela. "Ma arvan, et Eesti jalgpalli peamine kasu Pohlaku täitevkomiteesse kuulumisest peaks olema see, et väikeriikide vaatenurk, väikeriikide sõna ja väikeriikide jaoks olulised teemad on Euroopa jalgpalli kõige tähtsama laua taga esindatud," rääkis Järvela.

"Kui meenutame, mida Aivar Pohlak arvas ja ütles näiteks Superliiga loomise ajal, siis tema seisis solidaarsuse poolel, millele vastandusid Euroopa tippklubid. Nemad on pigem vaenulikud koondisejalgpalli ja väikeste riikide õiguste suhtes. Eesti jalgpallikoondise võimalikult sage nägemine on asi, mis on Eesti jalgpalli jaoks ja ka teiste väikeriikide jaoks tähtis."

Kuula Järvela täispikka intervjuud: