Klavan heidab Pohlakule ette usaldus- ja finantsprobleeme
Eesti jalgpallijuhiks pürgiv Ragnar Klavan avaldas kolmapäeval oma programmi ja tiimi, kel on etteheiteid senise presidendi Aivar Pohlaku valitsemisajale nii finantsküsimustes kui ka suhtlusstiili osas.
Programm kannab pealkirja "Jalgpall on kõigile" ja suurimaks sihiks tõsta rahvuskoondis 2033. aastaks 50 parema sekka, mis tähendaks tõusu ligi sada kohta.
"See on meie jaoks meie ühiskonna peegel mõnes mõttes," kommenteeris Klavan ETV saatele "Pealtnägija. "Jalgpall on kõigi jaoks, seda mängitakse igal pool, sellel ei ole mingisuguseid piiranguid peal ja teiseks sinna missiooni juurde ka positiivsed emotsioonid, mis on väga tähtsad. Need on rohujuure tasandilt kuni tippjalgpallini välja. Ja muidugi väärtustame iga mängijat, iga treenerit, iga fänni. See on kulla hinnaga."
Kas seni ei ole Eesti jalgpalliliit seda piisavalt teinud? "Ei, ma ei ütle seda, et nad ei ole seda seda piisavalt teinud. Lihtsalt see inspireeritus, mille pärast need inimesed soovivad kaasatud olla, on võib-olla osade jaoks olemas ja teiste jaoks seda ei ole."
Avaldatud programm teeb selge torke jalgpallikuningas Pohlaku ja tema juhtimiskultuuri suunas: "Organisatsioon ei ole avatud uuendustele. Finantsotsuste läbipaistmatus loob organisatsiooni sees ebavõrdse kohtlemise tunnet ning segadust. Toetuste tagamaad on ebaselged, kuna puuduvad dokumenteeritud otsused."
Klavan kommenteeris lisaks: "Kui me alustame sellest kitsast haarde ulatusega juhtimisest ehk mõneti isegi ühe mehe haarde ulatusega juhtimisest, siis sellel ongi mingisugune lagi, sealt enam suuremaks ei saagi kasvada. See on minu jaoks kõige suurem probleem."
Ikkagi Aivar Pohlaku roll on liiga suur Eesti jalgpallis? "Ma leian küll. Kui jalgpalli liidu president tegeleb jalgpalliliiga kavade korraldamise, muutmisega, siis ma leian, et see ei ole see valdkond, kuhu tema peaks panustama."
Aastate jooksul on Pohlakut saatnud erinevad skandaalid ja talle heidetud ette, et kontrollib jalgpalliliitu surnud klubidega ning rahaasjad on läbipaistmatud ja lausa perekondlikud. Üheksa kuud jalgpalliliidu juhtimist lähedalt näinud Klavani sõnul ei saanud isegi juhatuse liikmed piisavat informatsiooni näiteks 17-miljonilise jalgpalliliidu eelarve kohta.
"Kui see asi on nii puhas kui prillikivi, siis peaks seda kõigile näitama," lausus Klavan. "Kui sa juhatuse liikmena küsid dokumentatsiooni ette ja sellises olukorras, kus siis jalgpalliliidu miinus oli 1,5 miljonit. Kui ma juhatusse läksin maikuus, siis prognoositav eelarvemiinus oli 500 000 - selle paari kuuga, kolme kuuga oli miljon juurde tulnud. Kui ma küsisin seda ette, siis vastati, et kahjuks ma ei saa juhatuse liikmetele seda informatsiooni ette saata."
Seda ütleb Aivar Pohlak? "Seda ütles Aivar jah, ja siis vihjates või otse välja öeldes, et need dokumendid võivad rändama minna. See oli nagu vastus ja siis öeldi, et juhatuse koosolekul me käime need punktid läbi, aga seal juhatuse koosolekul ei käidud nagu täiel määral seda läbi. Lihtsalt väga kitsendatult käiakse see läbi ja ma siis väljendasingi ennast, et ma leian, et see ei ole läbipaistvus, aga meil on palju suurem probleem kui finantsprobleem ehk usalduse probleem."
Ka Klavani kõrval juhatusse kandideeriv endine koondise peatreener ja Viimsi jalgpalliklubi juht Martin Reim peab muutust vajalikuks, sest Pohlak on koondanud kogu juhtimise enda kätte, mikromanageerib ja nii juhatuse liikmed, kui ka tema klubijuhina loevad olulisi uudiseid meediast.
"President ei pea kõike-kõike ise tegema, seal peab olema tiim taga ja võib-olla ta on pigem muutunud selliseks klubijuhtimiseks, kus on üks omanik, juht ja selle pilli järgi käib," võrdles Reim. "Eks meil arutelusid ja asju on, aga tegelikult on igal pool otsused nii-öelda nagu selged ja tehtud - ega me väga nendes arutlustes midagi ei otsusta."
Klavan tõi hiljutise näite Aleksandra Ševoldajeva määramisest Eesti naiste jalgpallikoondise etteotsa. "Selle juhatuse juhatuses oldud aja jooksul siis oli ka näiteks Eesti naiste koondise peatreeneri määramine, kus siis määrati peatreeneriks Ševoldajeva, kus on seal muidugi selle otsuse eest vastutavad juhatuse liikmed olemas, aga kõik need juhatuse liikmed said meediast teada, et nüüd naiste koondise peatreener on Ševoldajeva. Ja siis küsitigi Aivari käest, et kas see on okei või kas niimoodi saab nagu käituda juhatusega, et siis [kuulda] vastuseid: ma pidin kiiresti reageerima."
Reim: "Ega siin on raske. Ma klubijuhina nagu ka ei ole sees, aga tõesti, et ega me ei tea midagi, me loeme ajakirjandusest asju ja kindlasti see tekitab küsimusi. Aga kellelgi teiselt ei olegi nagu küsida, tegelikult see ka ei ole okei."
Aga kui teiselt poolelt öeldakse, et on hea, kui on teada, kes asjade eest vastutab - kui ühel jalgpalliklubil on ootamatult pallidest puudu, siis nad teavad, kellele helistada ja need pallid ka saavad? "Kindlasti see on väga tore, et see kõik saavad otse jalgpalli liidu presidendile helistada," vastas Klavan.
"See on nii suur organisatsioon. Seal on inimesed olemas, kes erinevate liikmete muredega tegelevad," jätkas ta. "See ei ole kõige parem ressursi ära kasutamine siis, kui keegi seal väga kõrgelt hakkab sellega ise tegelema."
"Ma arvan, esimene kuvand, mida ma sooviksin muuta jalgpalli liidu presidendina, et see persoon, kes on jalgpalli liidu president, et seal ei oleks ainult võrdusmärk Eesti jalgpallile. Ma praegusel hetkel leian, et kui me räägime Aivar Pohlakust, siis me paneme võrdusmärgi Eesti jalgpallile ja ka vastupidi."
"Pealtnägija" pöördus kommentaaripalvega ka Pohlaku poole, kes ei pea vajalikuks neil teemadel avalikult debateerida. Tema lähedal seisvad inimesed toovad välja, et Klavanil puudub keskharidus, pikem juhtimiskogemus ja tegelikult on Pohlakul jätkamiseks vajalikud 70 toetushäält juba koos.
Toimetaja: Siim Boikov