"Treenerid on jäänud tähelepanuta: neile tuleb seada fookus ja see on meie prioriteet," teatas Klavan laupäevase pressiürituse alguses. "Raha treenerite toetuseks tuleb leida jalgpalliliidu seest. Me peame selle finantsi sealt tooma ära treeneritesse."

"On viimane aeg tõsta see [treenerite teema] väga suurde fookusesse. Me ei saa rääkida Eesti jalgpalli tõusust, kui me ei väärtusta treenereid," sõnas endine Eesti koondise peatreener, Klavani tiimi liige Martin Reim. "Jalgpalliliit esindab klubisid, klubid koosnevad põhiliselt treeneritest, kes on meie kõige suurem vara. Nagu Eesti riigis on praegu prioriteediks meie kaitsetööstus, siis jalgpallis on vaja raha suunata treeneritesse. Vabandus, et raha ei ole, pole aktsepteeritav. Tuleb leida," lisas Reim.

Klavan ja Reim tõid välja, et programmi osana luuakse universaalne raamistik ja praktilised tööriistad, mis aitaks klubidel kaasata lapsevanemaid ja kogukonnaliikmeid treenerite abilistena. "Me tahame lahendada treenerite vähesuse ja alatasustamise probleemi," selgitas Reim. "Saame neid treenereid, kes meil on, kasutada kvaliteetsemalt. Vabatahtlikkust on spordis üldse vähe. Me kõik teame, et meil on alati lapsevanemaid, kes väljaku ääres seisavad, kes aitavad bussi organiseerida või sööki turniirile tuua. Seda saaks teha organiseeritumalt, et kõigi roll oleks selge; et ka lapsevanem teaks, kus on tema piirid."

"Lapsevanemate juurde toomine annab peatreenerile võimaluse tegeleda treeneritööga detailsemalt. Kui peatreenerid peavad samal ajal tooma palle metsast ära või uut väljakut üles panema, kaob neil fookus ära," kommenteeris Klavan.

Klavani tiimi uus juhatuse liikme kandidaat, EJL-i saalijalgpalli komitee liige Aleksandr Dmitrijev tõi välja, et saalijalgpalli valdkonnas on peamiseks eesmärgiks viia Eesti meeste saalijalgpalli koondis UEFA edetabelis 30 parema sekka. Lisaks soovitakse, et Eesti naiste saalijalgpalli koondis osaleks stabiilselt UEFA ja FIFA egiidi all toimuvatel turniiridel.

Lisaks teatati, et Klavani tiimi kuuluvad uute liikmetena Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe, Harju Jalgpallikooli tegevjuht Kalmar Liiv ning Tartu Welco eestvedaja Mart Raamat.

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

* * *

Klavani laupäeval tutvustatud programmi põhipunktid:

​​Noortetreenerite palk tõuseb 30%
Eesti Jalgpalli Liidu suunatud tööjõutoetus klubidele mahus 1–1,2 miljonit eurot aastas võimaldaks tõsta ligikaudu 150 noortetreeneri brutopalka 500 euro võrra kuus.

Noortetreenerite pedagoogilise taseme tõstmine talentide oskuslikumaks juhendamiseks
Järgmise kahe aasta jooksul läbivad kõik Eesti noortetreenerid 40-tunnise koolituse, mis keskendub pedagoogikale ja psühholoogiale. Selleks investeerib Eesti Jalgpalli Liit igal aastal 150 000 eurot.

Digiõppe strateegia 2025 ja toimiv e-õppe platvorm 2026
Uus e-õppe platvorm võimaldab tulemuslikumalt pakkuda koolitusi nii alustavatele treeneritele kui ka neile, kes soovivad oma kvalifikatsiooni tõsta.

Igal aastal saab 30 Eesti treenerit praktilise kogemuse välismaal 
Eesti Jalgpalli Liit investeerib järgmise nelja aasta jooksul vähemalt 250 000 eurot aastas, et võimaldada Eesti treeneritele praktilist töökogemust välisklubides. Meie eesmärk on, et igal aastal osaleb vähemalt 30 treenerit minimaalselt kuuenädalasel sisulisel praktikaperioodil välismaal.

"Lapsevanem kui abitreener" raamistiku loomine ja baaskoolituse käivitamine 2026
Loome universaalse raamistiku ja praktilised tööriistad, mis aitavad klubidel kaasata lapsevanemaid ja kogukonnaliikmeid treenerite abilistena. Raamistiku lahutamatuks osaks on baaskoolitus, mis on kõigile jalgpallikogukonna liikmetele ja klubidele tasuta.

"Me ei saa lubada, et noor kaotab trennis motivatsiooni, sest treeneril pole piisavalt teadmisi, aega või tuge. See on koht, kus saame ja peame asju muutma," lisas Klavan pressiteate vahendusel. "Kogu alaliidu eelarvele tuleb peale vaadata ja küsida, mis on vältimatud kulud, mis aitavad meid arengus edasi ning kust annab koomale tõmmata ja olemasolevaid ressursse ümber jagada," tõdes ta.

Lisarahastust plaanitakse lisaks EJL-i eelarvele kaasata ka UEFA, FIFA ning Euroopa Liidu sobivatest meetmetest. Samuti soovib Klavan taastada laiema usalduse jalgpalli vastu erasektoris, et kaasata ka sealt uusi toetajaid. "Treenerite palk ei ole ainult jalgpalli mure, vaid küsimus kogu Eesti spordi tulevikust. Kui me ei tee täna valikuid, teeme homme uusi järeleandmisi," kinnitas ta.