Nädala alguses tuli välja, et Aivar Pohlak sai toetuskirja 70 jalgpalliliidu liikmelt ning Klavan 18 liikmelt. Klavani sõnul see aga väga muret tekitav ei ole. "Hetkeseis on paberi peal 70:18. Esiteks selle pärast, et kandideerimiseks vajalikud hääled (15 häält - toim) oli vaja kokku saada. Selle saime, et tagada pääs järgmisele tasemele mängimiseks," rääkis Klavan.

"Vastaskandidaat käis rehaga üle enne, kui olin oma kandidatuuri välja käinud," jätkas ta. "Sellest tingituna on 40+ liiget kinnitanud, et valimistepäeval nad toetavad muutust ehk minu kandidatuuri. Aastakümneid sügaval settinud juhtimisstiil ja ilma vastaskandidaadita valimised on oma jälje jätnud Eesti jalgpalliühiskonda."

Meedias on kõlanud erinevaid arvamusi nii praeguse presidendi Aivar Pohlaku kui ka Klavani kasuks. "Sajaprotsendiliselt ma ei ole kõiki klubijuhte läbi käinud, kindlasti on ära kaardistatud mingid klubijuhid, kes on punased ja kelle juurde ei jõuagi. Aga kui on aega, siis ikkagi lähed läbi," rääkis Klavan. "Kas [FC Flora president] Pelle Pohlak hääletab minu poolt? Väga kahtlen. Kas ta on prioriteet? Kindlasti mitte. Aga see ei tähenda, et ma ei saaks Pelle Pohlakuga jalgpallist räägitud."

Kas võib olla, et privaatselt Klavanile oma hääle kinnitanud klubijuhid ei julge avalikult seda välja öelda? "See võib nii olla," vastas Klavan. "Ikkagi aastakümnete pikkune olukord meil siin jalgpallikuningriigis on tekitanud tunde, et nad praegusel hetkel ei soovi avalikult. Kuna valimised on anonüümsed, siis valimiste päeval on midagi muud."

Klavan teatas oma kandidatuurist eelmise aasta detsembris, kui ta kuulutas ühtlasi oma mängijakarjääri lõppenuks. Tema valimisprogramm kannab nime "Jalgpall on kõigile" ja kõige väljapaistvamaks eesmärgiks on viia Eesti rahvuskoondis 2033. aastaks maailma 50 parema sekka.

See tähendaks ligi sajakohalist tõusu, kuidas? "Treenerid, treenerid ja veel kord treenerid, kes kasutavad tehnoloogiat. Kui selle rongiga kaasa ei lähe..." selgitas Klavan. "See on sama nagu haridussüsteemis on õpetajad. Kui me sellele piisavalt fookust ei pane, oleme väga unarusse jätnud need. See ei ole ainult jalgpalli probleem."

Ühtlasi näeb ta suure faktorina tehnoloogiat, milleta tänapäevases tippjalgpallis kõrgele ei pürgi. "Kui me ei suuda siin regioonis tehnoloogiat enda kasuks ära kasutada, on meil raske tippjalgpallis kaasa rääkida. Inimressurssi ei ole, mille pealt saaks mingid mudelid üles ehitada. Paneme kõige raskemad treeningprogrammid peale, keegi jääb ikka ellu ja viib meid tippu. Seda me viljeleda ei saa, teiseks on rahanumber meil minimaalne. Saudi Araabia või Katari asja me teha ei saa," ütles ta.

"Meil jääbki üle targad ja õiged otsused, tehnoloogia on tänapäeva spordis väga võimekas," lisas Klavan.

"Eesti jalgpallis on paika panemata, enne kui hakkame tehnoloogiat külge haakima, mis on Eesti jalgpalli DNA? Mis on Eesti jalgpalluri DNA? Mida me hakkame üldse taga ajama? Mida soovime, millise mängija me Taeblast kätte saame? Millised juhtnöörid me anname Taebla klubijuhile, kes annab treeneritele edasi? Kas soovime pikka kasvu kiiret mängijat, lühikest kasvu aeglast mängijat treenida?" selgitas kandidaat oma visiooni.

"DNA on paika panemata, siis saame tehnoloogiat ära kasutada. Me hakkamegi leidma neid mängijad, ka väljastpoolt Tallinna. Meil on võimalik kaamerasüsteemidega jõuda ka väiksematesse kohtadesse. See on jalgpalliliidu enda jaoks vajalik. Siis saame hinnata, mis ja kui head koolitustööd teeb jalgpalliliit treenerite puhul. Kas koolitame õigeid treenereid, kas treenerid kasutavad põllu peal neid asju? Kas nad kasutavad neid asju, et saada kätte, mis omakeskis kokku leppinud oleme? Need DNA-ga mängijad, kes viivad koondise EM-finaalturniirile," jätkas ta.

"Praegusel hetkel liigume ainult kõhutunde pealt. Kõhutunne on meil õige ja praegu on päris tihti kõhutunne ühe inimese oma. Tänapäevases tehnoloogiamaailmas on meil võimalik seda kõhutunnet kinnitada faktidega," lõpetas Klavan.

Eesti Jalgpalli Liit valib presidendi 19. juunil toimuval üldkogul. Valimiste protseduur näeb ette, et valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole üldkogust osa võtnud liikmetest. Kui kumbki kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis peetakse teine hääletusvoor, kus loetakse valituks kandidaat, kes sai rohkem hääli.