Madis Mihkels võitis tugevate sprinterite konkurentsis EM-pronksi

Belgias lõppenud maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel teenis Madis Mihkels eliitmeeste grupisõidus pronksmedali.
Pühapäevase 222,9-kilomeetrise sõidu viimast faasi kontrollisid Itaalia ja Hollandi koondised; jooksikud, kelle sekka kuulusid ka Mathieu van der Poel ja Mads Pedersen, püüti 25 km enne lõppu kinni ning medalid jagati välja grupifinišis.
Lõpusirgel ei olnud Mihkels heal positsioonil, aga võitles end hollandlaste selja taha hoides suurte koondiste sprindirongide vahelt läbi ning edestas finišijoonel mõne sentimeetriga 12-kordset suurtuuride etapivõitjat Jasper Philipseni.
Euroopa meistriks krooniti belglane Tim Merlier, kes edestas napilt hollandlast Olav Kooijd; Mihkels ja võitja koondisekaaslane Philipsen kaotasid neile rattapikkusega. Nende selja taha jäid näiteks Alexander Kristoff ja Pedersen, suurt tööd teinud itaallased oma esisprinterit Jonathan Milanit esikümnesse aidata ei suutnud.
Mihkelsi pronks tähistab ühtlasi Eesti ratturite ajaloo esimest individuaalset medalit maanteesõidu tiitlivõistlustel täiskasvanute võistlusklassis. 2006. aastal tuli Rene Mandri U-23 vanuseklassis EM-i grupisõidus hõbedale ja Rait Ärm 2019. aastal pronksile, Rein Taaramäe võitis U-23 vanuseklassis 2007. aastal temposõidu pronksi. Aavo Pikkuus on meeskondlikult Nõukogude Liidu koosseisus kroonitud nii maailmameistriks kui ka olümpiavõitjaks, juunioride klassis on MM-il pronksi saanud nii Margus Salumets (1997) kui Mihkels ise (2021).
31-pealisse juhtgruppi pääses eestlastest ka Karl Patrick Lauk, kes sai võitjatega kirja sama aja ning teenis 25. koha, edestades sealjuures näiteks van der Poeli. Rait Ärm ja Norman Vahtra kaotasid üle seitsme minuti ja olid vastavalt 58. ja 71., Siim Kiskonen ja Markus Pajur olid nende 48 ratturi seas, kes tulemust kirja ei saanud.
"Madisel oli usk, et ta suudab eliitklassis medali võita ja seepärast uskusime seda meie ka, aga välja ei öelnud," ütles Eesti maanteeratturite koondise peatreener Alo Jakin. "Plaan oli Madise peale sõita ja positiivselt üllatas Karl Patrick Lauk, kes jäi tema juurde kõige kauemaks. Ta oli nagu must hobune, kes oli peidus kogu aeg, ent lõpus oli olemas. Madis kasutas finišispurdis ära oma väga head nina õige koht ja ratas üles leida ning käed on tal ka piisavalt pikad, millega ratast ette lükata. Pisara võttis kohe silma. Kahju on Markus Pajurist, kes kukkus halval hetkel ja pidi seetõttu gruppi 30 kilomeetrit taga ajama. Järele jõudes oli ta jaks lihtsalt otsa saanud."
Toimetaja: Anders Nõmm