Eesti tennisist Ingrid Neel haigusest: olen tänulik, et saan üldse veel mängida

Naiste paarismängu maailma edetabelis 40. kohal asuv Ingrid Neel selgitas teda vaevavat terviseprobleemi, mis takistab nii sportlaskarjääri kui ka muud elu.
25-aastane Neel sõnas ühismeedias, et tal on diagnoositud anküloseeriv spondüliit. Tegemist on kroonilise tervet organismi haarava põletikulise, peamiselt lülisammast kahjustava liigeshaigusega.
Haigus vähendab selgroo painduvust ja põhjustab valu. "Kui mul see diagnoositi, siis küsisin endalt, kas oleks parem mängimine lihtsalt lõpetada," kirjutas Ameerikas sündinud, kuid Eesti juurtega ja alates mullu kevadest Eestit esindav mängija.
"Tahtsin sporti jääda, mistõttu hakkasin rohkem paarismängule keskenduma. Alguses oli sellega raske leppida, aga nüüd on sellest saanud minu kirg. Olen nii tänulik, et saan üldse veel mängida."
Mullu suvel hakkas selg jälle rohkem tunda andma. "Ma läksin arstide juurde ja nad ütlesid, et ägenemised võivad sageneda. Kuna minu mäng klappis, siis jätkasin. Valust ja jäikusest oli saamas normaalsus," kirjeldas ta.
"Siis ärkasin aga Tokyos pärast esimese ringi mängu ja mu keha ei reageerinud ühelegi liigutusele. Jõudsin treeningsaali ja ei saanud varvaste puudutamisele ligilähedalegi."
Neel selgitas, et pidi järgnevates mängudes vaheajal püsti seisma, kuna istumine surus lülid kokku. "Mängisime suurepärast tennist, aga sisimas teadsin, et tõmban iga matšiga kehast välja kõik, mis seal oli," kirjeldas ta. "Pärast turniiri pidin lennukis sõna otseses mõttes kolm kohta ostma, et heita pikali, kuna ma ei saanud istuda."
Detsembris diagnoositi tal lülivaheketta väljasopistus. "Diagnoosi saamine oli tegelikult suur kergendus, sest hakkasid endas kahtlema ja tundsid, et keha töötab sulle vastu," jätkas Neel. "Pole tähtis, kes sa oled, sportlane, tavaline inimene... sa tahad end lihtsalt tugeva ja tervena tunda."
"Autoimmuunhaigused on väga keerulised, sest puduub selge vahend, kuidas neid ravida. Mõned nädalad on halvemad kui teised. Sa võid end tunda väga hästi, aga siis - põmm! - mõtled, kas näedki veel tunneli lõpus valgust. See on mulle nii palju õpetanud inimeseks olemise ja mõistmise kohta, et igaüks peab oma lahingud ise."
Neeli sõnul on igal asjal siiski põhjus. "Tänu sellele saan ma paremaks. See pani mind mängu rohkem hindama, muutis mind sihikindlamaks. Ma arvan, et olen täpselt esal, kus olema pean."
Kui viimasel pool aastat pole Neel mänginud, siis järgmisel nädalal toimuval Billie Jean Kingi karikaturniiri kohtumiseks on ta taas arvatud Eesti koondisesse.
Toimetaja: Siim Boikov






