Vahetult enne olümpiat sõidetakse profiratturite aasta tähtsaim suurtuur Tour de France, kus tiitlikaitsjaks on taanlane Jonas Vingegaard. Juba 111. Tour de France algab 29. juunil Firenzest ja lõppeb 21. juulil Nice'is.

Vaid kuus päeva hiljem, juba 27. juulil jagatakse Pariisis välja olümpiamängude medalid meeste temposõidus ja 3. augustil grupisõidus. "Olümpia on ka ratturite seas oma tähtsust kõvasti kasvatanud," sõnas Rio de Janeiro olümpial üheksandaks tulnud Kangert ERR-ile.

"Loen siin järgmise aasta Pariisi mõtteid, et mida keegi profiratturitest teha kavatseb. Tegelikult on täna olukord selline, et maailmameister ja nii mõnigi top viis mees kavatseb Tour de France'i pooleli jätta just selle mõttega, et olümpiaks olla oma parimas vormis."

"Minu arust see fakt on juba iseenesest väga kõnekas, arvestades, et aastal 1992 võistlesid olümpiamängudel veel amatöörid. Profisõitjaid ei lastud üldse pealegi," meenutas Kangert. "30 aastaga on toimunud täielik muutus - profileer ei vaata seda kui mingit teisejärgulist võistlust ja mina samamoodi."

Kangert oli 2008. aasta Pekingi olümpial grupisõidus 68. 2016. aasta Rio de Janeiro olümpial saavutas ta grupisõidus üheksanda koha ja lõpetas koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi lükatud Tokyo mängudel 2021. aastal 46. kohaga.

"Mul on olnud õnn kolm korda olümpial osaleda ja mitte ainult osaleda, vaid ikkagi võidu sõita. Iga kord olen sinna läinud võidu sõitma, mitte lihtsalt osalema. See linnuke olümpial käia ei ole kunagi tähtis olnud," ütles Kangert.

"Üks üheksas koht on ka. Kas see on hea või mitte nii väga, ma ei oska öelda. Rattasõidus loeb top kolm ja olümpial eriti. Üheksanda kohaga võin rahul olla, aga ma arvan, et see oleks võinud natukene veel parem olla, kui oleks 2020 toimunud olümpia tavapärasel ajal."

"See oli minul karjääri lõpus kõige suurem eesmärk - Tokyo 2020, millest sai siis sujuvalt 2021," sõnas Kangert. "Aga mis seal ikka, nii see oli ja seda enam muuta ei saa."