Rein Taaramäe, kuuenda etapi eel võib-olla sellest etapist ei hakkagi nii väga rääkima. Aga räägime sellest, mida nendest viiest etapist tiimis omavahel rääkinud olete? Olete te laias laastus rahul või tunnete ka, et polegi veel väga varianti olnud, et midagi korraldada?

Meil oli ebaõnne Hollandis. Meil on tipptasemel sprinter, aga ta pani kohe esimesel päeval lõpus pikali. Ega pärast siis teisel etapil ka temast sõidumeest ei olnud. Meil oligi lootus, et võime kohe Hollandis etapivõiduni jõuda. Pärast seda on rohkem olnud liidrite abistamine. Mina ja üks belglane oleme proovinud eest ära sõita, esigruppidesse saada. Aga see pole praegu mõne päevaga veel õnnestunud.

Tänane etapp, vaadates selle profiili, on päris tummine. Arvan, et oled seda päeva oodanud?

Jaa, tõusud ei ole pikad, meie jaoks. 13 kilomeetrit tõusu eestlasele öelda tundub veidi müstiline, aga lõputõus on 13 kilti. Keskel on kuue-seitsmekilomeetrised tõusud, mis on üsna teravad – see ei tähenda, et nad on lühikesed, nad on suhteliselt järsud, see teeb asja päris rasked. Täna vist teed on ka niisked, mõnevõrra teeb ohtlikuks, kui laskumisi minna – seal võib alati midagi toimuda, kellelgi võib ju ratas alt ära minna. Teed on suhteliselt kitsad, see teeb ka asja raskemaks täna.

Lõpetuseks, suurtuuri esimesel suurel nädalal, kuuenda etapi eel – kuidas see olemine ratturil on? Kas hommikul on juba kange ka või on kõik okei?

Täna oli tõesti esimene hommik, kui olin kange ja oli juba raskem olla. Mulle sobib see kolme puhkepäevaga suurtuur palju paremini, vähe inimlikum. Tänu sellele Hollandi reisile on juba üks puhkepäev olnud ja mõni päev on minna, siis tuleb juba teine. Kahe puhkepäevaga on asi palju raskem.