ERR avaldas eelmisel nädalal, et tiitlivõistlusteks valmistuvad sportliku vabavõitluse sportlased ei saa treenida, kuna 11. märtsist rakendunud piirangute tingimustes saavad tavapärasel viisil edasi treenida vaid need sportlased, kes on alaliitude poolt riigile koondise kandidaatide nimekirjas üles antud, aga Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit ametlikult alaliidu staatust ei oma.

"Teisipäeval on meil telefonikohtumine EOK presidendi Urmas Sõõrumaaga. Loodame, et jõuame lahenduseni nii käesoleva vahetu probleemiga, kus vabavõitluse Eesti koondise sportlased ei saa koroonapiirangute tõttu treenida, kui ka pikemas vaates – et vabavõitlus saaks Eestis toimida koos teiste spordialadega võrdsetel alustel," sõnas MMA üks eestvedajaid Ott Tõnissaar.

Probleem seisneb selles, et Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit pole Eesti Olümpiakomitee liige ja seni on neile öeldud, et kuni MMA rahvusvaheline alaliit (IMMAF) pole võetud rahvusvahelise spordialaliitude (GAISF) liikmeks, ei saa ka EOK Eesti alaliitu enda liikmeskonda võtta.

"See alaliit peab olema rahvusvahelise alaliidu liige. Ja omakorda see rahvusvaheline alaliit peab olema siis ülemaailmse spordiföderatsioonide liidu GAISF-i liige. Ja Eestis on teada vähemalt neli-viis tegutsevat spordientusiastide gruppi, kelle rahvusvaheline alaliit kahjuks ei ole selle GAISF-i liige," selgitas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles eelmisel nädalal ERR-ile.

"Vaatamata riigipoolse toetuse puudumisele on Eestis suudetud üles ehitada korralikult toimiv alaliit, korraldada järjepidevalt võistlusi ja tuua inimesi spordi juurde. Meie koondis on jõudnud tublide toetajate ja isiklike säästude toel Eestit edukalt esindama nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustele, tuues viimastelt ka Eestile igat värvi medaleid," kirjutas mitmekordne Eesti meister, EM-ilt hõbeda ja pronksi võitnud Kaupo Kokamägi sotsiaalmeedias. "Sellele vaatamata ei ole kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee suutnud leida võimalust tuua Eesti Sportliku Vabavõitluse Liitu EOK süsteemi ning võrdsustada vabavõitlust teiste spordialadega. Viidatakse vaid rahvusvahelise alaliidu mitte GAISF liikmeks olemisele (mille suunas käib ka rahvusvahelisel tasemel töö). Samal ajal on paljud riigid, sealhulgas meie lähinaabruses asuvad Põhjamaad, leidnud võimalused sportlikku vabavõitlust teiste aladega võrdselt toetada."

"Koroonakriisi käigus on asi jõudnud sinnamaale, et kui teiste alade (k.a sarnase kontakti ja treeningmeetoditega) koondised võivad treenimist jätkata, siis vabavõitlejatele on see keelatud, kuna seaduses näpuga järge ajades nad ei olekski justkui Eestit esindav koondis," lisas Kokamägi. "Tegemist tõesti ei ole lihtsalt entusiastide kambaga, vaid päris spordi, võistluste, alaliitude ja koondistega. Praegune olukord, kus osad Eestit esindavad sportlased tohivad treenida ja teised ei tohi, on lihtsalt ebavõrdne. Loodan siiralt, et lahendus leitakse kiiresti, kuna EM ja juunioride MM toimuvad juba augustis ning nendeks valmistumine peaks praegu täiel aurul käima. Kui te ei taha meid toetada, siis palun lubage meil vähemalt treenida!"

Kokamäele vastas kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Brita Tuuling, selgitades, et ministeerium lähtub valitsuse kehtestatud reeglitest ja nõuetest, mis määrab ära selle, kes tohivad praegustes tingimustes treenida ja võistelda ning kes mitte. "Riigi epidemioloogiline olukord pole jätkuvalt kiita ning erandite tegemine on keeruline. Kirjutad, miks kultuuriministeerium ja EOK ei ole leidnud võimalust tuua Sportliku Vabavõitluse Liitu EOK alla. Üleöö sellised otsused ei sünni," kirjutas Tuuling. "EOK liikmeks võetakse, kui spordiorganisatsioon on kõik nõuded täitnud ehk selleks on tehtud sooviavaldus ja neil on vastavus liikmeks saamise kriteeriumitele. Praegusel hetkel pole Eesti Vabavõitlejate Liit meie andmetel teinud kumbagi, ühtlasi on ka liikmeks saamisel oma protseduur ning selle üle otsustavad kõik EOK liikmed täiskogul."

Tõnissaar nentis, et seni pole avalduse esitamiseni kordagi jõutud, kuna nad ei vasta jätkuvalt nõudele, et rahvusvaheline alaliit peab olema GAISF-i liige ning neile on öeldud, et sellisel juhul ei ole mõtet avaldust esitada. "See on asi, mida meie siin Eestis muuta ei saa. IMMAF on GAISF-i (ja WADA) liikmelisust taotlenud alates 2016. aastast ning tänaseni leitakse erinevaid põhjuseid, miks vabavõitlust mitte vastu võtta (põhjuseid on olnud erinevaid: nii sisukaid lisainfo küsimisi kui ka kurbnaljakaid "Me kaotasime teie avalduse ära!"). Ja siit ka järgmine sisuline probleem: meie sisuline tegevus vastab igati spordi tunnustele, meie spordialaliidu sisuline tegevus vastab igati spordialaliidu sisulistele tunnustele, aga juriidilis-poliitilistel põhjustel me seda ometigi ei ole," arutles Tõnissaar. "GAISF-i liikmelisus absoluutnõudena ei ole mõistlik – oleme olukorras, kus vaatamata epidemioloogilisele olukorrale on antud välja päris palju erilubasid, aga nende jaotumine (vaadatuna meie probleemi lähtepunktist) ei ole mitte sportliku taseme-vajaduse küsimus, vaid GAISF-i liikmelisuse küsimus." "Meie eesmärk ei ole pääseda iga hinna eest EOK liikmeks – oleme eelkõige laste, noorte ja täiskasvanute treenerid, kes soovivad oma liistude juurde jääda (spordi populariseerimine; laste, noorte ja täiskasvanute elukvaliteedi ja tervise edendamine; edu saavutamine saavutus- ja tippspordis). Soovime lihtsalt teha oma tööd võrdsetel alustel teiste spordialadega, kus minimaalne standard võiks olla see, et meid ei piirata rohkem kui teisi spordialasid," lõpetas Tõnissaar. "Kui seda on võimalik teha teisiti, kui läbi EOK, siis oleme teile igasuguse sisulise info eest tänulikud!"

* * *

Nagu nii Kokamägi kui Tõnissaar viitasid, on rahvusvaheline alaliit IMMAF aastaid taotlenud GAISF-i liikmestaatust, kuid erinevatel põhjustel – ja ka põhjendusi andmata – on nende taotlus tagasi lükatud. IMMAF pani kokku ka ajajoone enda suhtlusest GAISF-i ja maailma antidopingu ehk WADA-ga:

Juuni 2016

IMMAF esitab taotluse astumaks WADA liikmeks.

August 2016

IMMAF esitab taotluse astumaks GAISF-i liikmeks (ol hetkel kandis GAISF nime SportACCORD).

November 2016

WADA lükkab GAISF-i soovitusel IMMAF-i taotluse tagasi.

Veebruar 2017

GAISF teatab IMMAF-ile, et nende taotlus on puudulik ja seda ei ole võimalik läbi vaadata.

Aprill 2017

GAISF viitab, et taotluse tagasilükkamise põhjuseks oli konkureeriva organisatsiooni WMMAA liikmeks astumise taotlus ning soovitab IMMAF-il nendega koostööd teha.

Juuni 2017

GAISF aitab korraldada kohtumise "konkureerivate liikmelisuse taotlejate" WMMAA ja IMMAF-i vahel ja soovitab neil esitada ühistaotlus, mis on ainus viis vabavõitluse tunnustamiseks.

Veebruar 2018

IMMAF annab WADA-le teada, et on nende vastu pöördumas õiguskaitseorganite poole.

Aprill 2018

GAISF-i esindaja soovitab IMMAF-il ja WMMAA-l esitada GAISF-ile uus taotlus.

IMMAF-ile antakse suuliselt teada, et GAISF kaotas ära nende esialgse avalduse ning vajalik on uue taotluse esitamine.

IMMAF saab WMMAA-lt teada, et WMMAA kutsus GAISF-iga liituma GAISF-i nõukogu liige, kes korraldas ka 2017. aastal toimunud ühise kohtumise.

Hiljem tuleb välja, et WMMAA ei ole kunagi isegi liitumistaotlust esitanud (millest väidetavalt tekkis "konkureerivate alaliitude" olukord).

Mai 2018

IMMAF allkirjastab WMMAA-ga õiguslikult siduva ühiste kavatsuste memorandumi.

IMMAF esitab taaskord taotluse astumaks GAISF-i liikmeks, lisades avaldusele ühiste kavatsuste memorandumi.

November 2018

IMMAF ja WMMAA viivad lõpule täieliku ühinemise ning peavad esmakordselt koos ühised maailmameistrivõistlused.

Märts 2019

GAISF lükkab IMMAF-i teistkordse taotluse ilma põhjendusi andmata tagasi.

Saamata GAISF-ilt mingit infot, esitab IMMAF uuesti taotluse astumaks GAISF-i liikmeks.

August 2019

Lepitamise protseduur WADA-ga nurjub; IMMAF nõustub õiguskaitseorganite poole pöördumise nelja kuu võrra edasi lükkama, et WADA saaks oma põhikirja üle vaadata (kus on sees nõue, et GAISF peab kõik WADA liikmelisusega seonduvad otsused heaks kiitma).

Oktoober 2019

Inside The Games lekitab uudise, et GAISF lükkas IMMAF-i taotluse taaskord tagasi; uudis lükatakse GAISF-i poolt eraviisilisel infovahetusel ümber.

November 2019

GAISF kirjutab oma liikmetele, paludes neil esitada hiljemalt 31.12.2019 ametlikud vastuväited IMMAF-i liikmetaotluse rahuldamisele või "konkureerivate spordialade probleemile" vabavõitlusega.

Jaanuar 2020

IMMAF-i ja WADA esimene kohtuistung; kohtunik lükkab tagasi WADA taotluse istungite taaskordseks edasilükkamiseks.

GAISF teatab IMMAF-ile, et üks võitlusspordiala (nime ei mainita) on viidanud vabavõitluse mittesobivusele nende spordiala suhtes.

Veebruar 2020

GAISF annab IMMAF-ile selgituse terminile "sobivus"/"mittesobivus" ja miks see takistab IMMAF-il GAISF-i liikmeks saamist. Selgituse sisu seisnes möönmises, et ühel võitlusspordialal, mis on GAISF-i liige, oli vastuseis vabavõituse GAISF-i liikmeks võtmisele.

IMMAF-ile anti võimalus selgitada, mille poolest erineb vabavõitlus teistest võitlusspordialadest, mida IMMAF ette antud tähtaja sees ka tegi.

Kevad 2020

Kohtuistung WADA-ga lükatakse Šveitsi kohtutes kehtivate koroonapiirangute tõttu edasi oktoobrisse-novembrisse 2020.

Juuni 2020

GAISF lükkab IMMAF-i taotluse ilma põhjendusi andmata taaskord tagasi.

IMMAF esitab uuesti taotluse astumaks GAISF-i liikmeks.

Sügis 2020

Suhtluskvaliteet WADA-ga on uue presidendi all läinud oluliselt selgemaks ja läbipaistvamaks, nõuded ja arupärimised IMMAF-i taotluse täiendamiseks on loogilised.

Talv 2020-2021

IMMAF-i kohtuvaidlus WADA-ga on osapoolte kokkuleppel edasi lükatud – käivad taas läbirääkimised ning märtsi teises pooles esitatakse WADA-le WADA poolt küsitud lisainfot, mille saamisel vaatav WADA IMMAF-i taotluse taas üle.