Vabavõitlejad jäävad piirangute tingimustes bürokraatia hammasrataste vahele

Foto: ERR

Neljapäevast rakendunud piirangute tingimustes saavad tavapärasel viisil edasi treenida need sportlased, kes on alaliitude poolt riigile koondise kandidaatide nimekirjas üles antud. Tiitlivõistlusteks valmistuvad sportlikud vabavõitlejad aga treenida ei tohi, kuna Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit ametlikult alaliidu staatust ei oma.

Sportlikku vabavõitlust ehk MMA-d on Eestis arendatud üle 15 aasta, sõnab ala tähtsamaid eestvedajaid Ott Tõnissaar. Treenerina töötava Tõnissaare arvates on alasisene süsteem paika loksunud. Tiitlivõistlusteltki on toodud mitu medalit.
Ometi ei saa Eesti vabavõitluskoondislased praegu treenida. Spordiseaduse neljandas paragrahvis sätestatule alaliit täielikult ei vasta.

"Juriidiliselt ongi niimoodi, et me oleme spordialaliit, mis Eesti Vabariigi silmis ei ole tegelikult spordialaliit ja justnagu me ei tohiks trenni teha, aga sisulises mõttes sport, mis on samasugune, nagu kõik teised spordialad, on pandud piirangute alla sellepärast, et juriidiline konstruktsioon on selline, et me sinna kohta satume. Sisulist mõistmist süsteemi poolt olukorrale ei ole," rääkis Tõnissaar.

Lihtsamalt öeldes taandub asi sellele, et Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit pole Eesti Olümpiakomitee liige. MMA rahvusvahelist alaliitu pole ülemaailmselt aktsepteeritud ja EOK ütleb, et mure lahendamiseks nemad praegu midagi teha ei saa.

"See alaliit peab olema rahvusvahelise alaliidu liige. Ja omakorda see rahvusvaheline alaliit peab olema siis ülemaailmse spordiföderatsioonide liidu GAISF-i liige. Ja Eestis on teada vähemalt neli-viis tegutsevat spordientusiastide gruppi, kelle rahvusvaheline alaliit kahjuks ei ole selle GAISF-i liige," selgitas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles.

Tõnissaar palub mõistvat suhtumist et tippudel lubataks ikkagi treenida.
Sportliku vabavõitluse koondise kandidaatidena esitati Kultuuriministeeriumile 34 liikmeline nimekiri. Sealhulgas on nii tiitlivõistlusteks valmistuvad sportlased kui ka nende olulisemad treeningpartnerid.

"Me ei räägi sellest, et keegi saaks, lihtsalt jõuaks Eesti meistrivõistlustele välja või saaks tehtud mõne võistluse, vaid tiitlivõistlustest, mis peaks olema ka laiemas perspektiivis üks spordi osa," rõhutab Tõnissaar.

Maailmas leidub kohti, kus sportlik vabavõitlus kuulub riiklikku spordisüsteemi. Nii on näiteks Soomes, Rootsis ja Norras.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: