Kirsipuu kollasest liidrisärgist: see ei olnud tegelikult midagi rõõmustavat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaan Kirsipuu
Jaan Kirsipuu Autor/allikas: ERR

ERR-i saatesari "Mis tunne on?!" meenutas 1999. aasta Tour de France'i, kus suuri tegusid tegi sprinter Jaan Kirsipuu, võites alustuseks esimese etapi ja hoides seejärel kuus päeva enda seljas kollast liidrisärki.

Toonasel proloogil oli parim Lance Armstrong, kuid järgnenud esimesel etapil jõudis ihaldatud eesmärgini just eestlane. "Olin sellest tükk aega unistanud. See oli nüüd käes," kommenteeris Kirsipuu enam kui paarkümmend aastat hiljem.

Sellega asi ei piirdunud. Kohe selgus, et järgmisel etapil on võimalik püüda veel üht rammusat kala - kollast liidrisärki. Puudu oli vaid 18 sekundit. "See tähendas, et oli vaja võita kolm vahefinišit. Kuna Armstrong oli liider, siis vaevalt tema neid finišeerima läinuks," lausus Kirsipuu mõtetest enne teist etappi.

Kirsipuul õnnestuski kolm vahefinišit võita ja jalgrattamaailma ihaldatuim sümbol endale haarata. Seda hoidis eestlane kogu Tour de France'i esimese lauskmaa osa ehk kuue etapi jagu.

"Tour de France on maailma suurim võidusõit ja kollast särki on õnnestunud kanda vähestel," lausus Kirsipuu saates. "Ma arvan, et see oli ühe võidusõitja karjääris ikkagi suhteliselt eriline asi."

Samas kaasnes eduga ka mitte nii meeldiv pool. Kaasnenud tähelepanu väsitas tohutult. "Mulle saabus see tol hetkel täiesti ootamatult. See ei olnud tegelikult midagi rõõmustavat. See oli ajakirjanduslik surve. Mina ei olnud selleks valmis, ei olnud tiim selleks valmis. Oli tegelikult keeruline nädal," tunnistas ta.

Kui lõpuks kaheksanda etapi ehk individuaalse eraldistardist sõidu järel sellest loobuda tuli, tundis eestlane isegi kergendust. "Ma arvan, et tol hetkel olin õnnelik. Kõrini oli juba," ütles Kirsipuu otsekoheselt.

"Ajakirjanduse tähelepanu väsitas nädala lõpus ära nii, et järgmiseks nädalaks ei olnud enam midagi alles tegelikult," lisas ta esimesel mägedeetapil järgnenud katkestamise kohta.

Meedia hoidis teda fookuses nii etappide järel kui ka järgmisel hommikul. Probleem oli tunnetatav. "Enne starti on ka vaja tegelikult taastuda. Taastumisprotsess kestab järgmise päeva stardini. Mitte ainult õhtul."

Temposõiduga oli Armstrong saanud kollase särgi tagasi ja kandis seda velotuuri lõpuni. Ehk siis 1999. aasta Tour de France'il oligi liidrisärk üksnes kahe mehe jagada. Armstrongi hilisem saatus on muidugi teada.

Kuigi ta tuli 1999. aasta Prantsusmaa velotuuril esmakordselt võitjaks, jäi ta sellest ja järgnevatest esikohtadest hilisemate dopinguskandaalide tõttu ilma.

"See tuur oli suhteliselt puhas, ma ütleks, sest eelmisel aastal oli Festina afäär ja kõik kartsid mitte dopingukontrolli, vaid prantsuse politseid. Aga eks osad olid juba logistiliselt valmistunud selleks, et ikkagi hakkama saada," muigas Kirsipuu.

Saatesarja "Mis tunne on?!" täispikki osasid saab vaadata Jupiteri keskkonnas.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: