Samal ajal, kui idakonverentsi meeskonnad pidasid 29. juunil maha võimsa ühispeo, vahtis läänekonverents seda teiselt kaldalt mornide nägudega pealt. Ainult Lakers keksis lõkke ümber ja kekutas, et tema sai LeBroni. Teised tiimid teesklesid, et teda pole olemas. Niigi peab laagrist koju jõudes seda jälle terve aasta taluma.

Eelmisel hooajal lahutas läänekonverentsis kolmanda ja üheksanda koha saanuid ainult kolm mängu. Jamesi liitumine Lakersiga ajab kaarte veelgi enam sassi. Paneme need meeskonnad siis järjekorda, eeldatavalt kehvemad ettepoole ja kevadel tegusid tegevad tahapoole.

15. Sacramento Kings

Eelmine hooaeg 27-55, läänekonverentsi 12.

Läänekonverents on juba pikemat aega nii kõrgetasemeline, et igasugune ennustamine on väga raske ja isegi head meeskonnad võivad kaheksa seast välja jääda. Noh, Sacramentot see jutt ei puuduta. Nad oleksid jube kehvad isegi idas. Pärast Timberwolvesi päästnud mängu möödunud põhihooaja viimasel päeval on Kingsi käes NBA praeguse pikima play-off-põua auväärt rekord (12 aastat) ja pole pole lootustki, et see aprillis murduks. Sacramentoga on lihtsalt liiga palju asju valesti.

Kõige silmatorkavam on juba nende koosseis - liiga palju tagamängijaid (Bogdan Bogdanovic, Yogi Ferrell, Buddy Hield, De'Aaron Fox, Ben McLemore ja Iman Shumpert) ning suuri mehi (Nemanja Bjelica, Marvin Bagley III, Zach Randolph, Willie Cauley-Stein, Kosta Koufos, Skal Labissiere, Harry Giles). Ääri? Mõnigi? Veteranid tahavad mänguaega, mis omakorda pärsib noorte talentide võimalusi. Möödunud hooajal visati mängus keskmiselt 98,8 punkti, millega oldi kõigi meeskondade arvestuses kolinaga viimane, vabavisete arvestuses oldi kolinaga viimane, vähem lauapalle noppisid ainult Milwaukee ja Memphis. Sacramento Kingsi resultatiivseim mängija oli Zach Randolphi kummitus.

Kingsi kasuks räägib see, et võistkonda kuulub seitse 24-aastast või nooremat mängijat. Nende arenemine võtab aga aega. Ja muidugi ei saa märkimata jätta, et draftis teisena valinud Kings jättis lauale Luka Doncici ning otsustas õnne proovida Marvin Bagley'ga. Elame, näeme.

 Sacramento usaldab tuleviku kolmanda Marvin Bagley kätesse. Autor: AP/Scanpix

14. Phoenix Suns

Eelmine hooaeg 21-61, läänekonverentsi 15.

Mingis mõttes on Sunsi ja Kingsi olukord lääne eeldatavate nõrgimatena sarnane - Sunsi ridadesse kuulub viis mängijat, kes on NBA-s mänginud enam kui neli hooaega ja noored ei ole veel valmis, et play-off'i kohtade nimel heidelda. Erinevalt Kingsist on neil Sunsis aga koheselt võimalus ennast tõestada, sest veteranidest saavad arvestatavat mänguaega vaid Ryan Anderson ja Trevor Ariza. Suns valis draftis esimesena keskmängija Deandre Aytoni, kes lülitub koheselt algkoosseisu; masina võtmed on antud tulevasele all-star'ile Devin Bookerile, kes sõlmis juulis viie aasta pikkuse ja 158 miljonit dollarit väärt lepingu.

Vahetult enne suve määrati Phoenixi juhendajaks Sloveenia EM-kullani tüürinud Igor Kokoškov. Serblasest sai esimene väljaspool Põhja-Ameerikat sündinud peatreener NBA ajaloos. Kuigi erinevate NBA tiimide abitreenerina töötas Kokoškov küll peaaegu 20 aastat, näitas Phoenixi juhatus tema palkamisega, et tulevikuplaanide täitmise eesmärgil ollakse valmis võtma üsna julgeid samme.

13. Dallas Mavericks

Eelmine hooaeg 24-58, läänekonverentsi 13.

Esimest korda viimase 20 aasta jooksul ei tule meile Dallas Mavericksist mõeldes automaatselt pähe Dirk Nowitzki. Nüüd elame me Luka Doncici maailmas. Ja see on maailm, kus NBA parima uustulnuka auhinna on võitnud vaid üks eurooplane - Pau Gasol.

Kui USA-s räägitakse, et Pau, Parker ja Dirk on küll legendaarsed mängijad, aga juba liiga vanad, et nendega arvestada - hea küll, see on ju objektiivne. Darko Milicic on NBA drafti kõigi aegade suurim altminek? Olgu, eks igaühel on oma arvamus. Kui mõni ameeriklane ütleb, et Mario Hezonja või teine Gasol on ülehinnatud, ei pane see meid tegema palju enamat kui lihtsalt tema suunas kulmu kortsutama, võib-olla isegi õrnalt pead raputama. Aga kobiseda midagi Luka Doncici kohta? Kes sa selline oled? Ah? Minge te, lombitagused, ka kukele.

Suvises draftis valitud noored ei näidanud uustulnukate küsitlusel tema vastu üles erilist austust, The Startersi Tas Melas võttis põlise umbusaldusteema kokku kümne sekundiga. Aga MEIE ju teame, kui absurdsed tema saavutused Euroliigas tegelikult olid. MEIE ju teame, mida Sloveenia EM-tiitel tegelikult tähendab. Nii naljakas kui see ka pole, tema fenomen ulatub Hispaaniast Venemaani. Unustage Euroopa liit, Euroopa ainsaks tõeliseks ühendajaks on praegu Luka Doncic.

Asjatundjamate arvates saab sloveenist siiski teine parima noore mängija auhinna võitnud eurooplane ja kui see peakski juhtuma, peitub selle taga suuresti karjääri viimast hooaega tegeva Nowitzki suunav käsi. Mavericks tõi lõpuks meeskonda DeAndre Jordani, olgugi, et üheaastase lepingu alusel. Möödunud hooaja viimase 20 aasta halvima saldoga lõpetanud Dallas ei saa nende meeste toel play-off-tiimiks. Aga ootused on nüüd lakke kruvitud.

 Euroopa sloveenist ühendaja. Autor: USA TODAY Sports/Scanpix

12. Memphis Grizzlies

Eelmine hooaeg 22-60, läänekonverentsi 14.

See oli stiil, mis defineeris ajastu. Memphise Grit-n-Grind, tänapäevase NBA lähim lubatud vaste Pistonsi pahadele poistele, tõi neile 2013. aastal koha läänekonverentsi finaalis ja Marc Gasolile aasta kaitsemängija auhinna. Toonane Grizzlies on viimane meeskond, kes takistas oma vastastel viskamast keskmiselt rohkem kui 90 punkti mängus. See oli siis. Tony Allen ning Zach Randolph lahkusid, Mike Conley'l jäi eelmine hooaeg jalavigastuse tõttu sisuliselt vahele ja suurest kaisukarust Gasolist sai treeneritapja. Eelmisel hooajal võitis Grizzlies ainult 22 mängu, ühe rohkem kui kogu liiga punane latern Phoenix Suns. Eelviimased oldi ka hangitud lauapallide arvestuses. On ilusamaid viise kõrgustest langemiseks.

"Me alustasime nullist. Kõik peavad mõistma, et töö on pooleli," sõnas Memphise peatreener J.B. Bickerstaff pärast laupäevast 103:121 kaotust Houstonile, kellel lubati võtta 16 ründelauda. Viski ja bluusi maal loodetakse ikka veel. "Me oleme meeskond, kellel on koheselt võimalik tagasi pilti tõusta," arvab Conley, kes on üle pika aja täie tervise juures. Nagu ka Chandler Parsons, kes tahab tõestada, et teda on veel vara maha kanda. Drafti neljas valik Jaren Jackson Jr. on tänapäeva 6'11 (211 cm) pikale mehele vastavalt suurepärase viskekäega, suvel toodi veterantandemile appi mitmekülgsed Garrett Temple ja Kyle Anderson. Aga raske on näha, et Memphis võiks tihedas läänes kaheksa sekka jõuda, isegi, kui Gasol ja Conley suudavad selles korvpallihullus linnas äratada mälestusi vanadest headest aegadest.

11. Minnesota Timberwolves

Eelmine hooaeg 47-35, läänekonverentsi 8. (1. ring Rocketsi vastu 1:4)

Kui see kõik ükskord läbi saab ja mõlemad osapooled ellu jäävad, on Jimmy Butleri saaga väärt vähemalt ühte pooletunnist dokumentaalfilmi. Kas on peale tema ja Dwight Howardi veel keegi, kes suutnud oma tööandja ettevalmistusperioodi nii pea peale keerata? Hingame korraks sisse ja vaatame toimunu uuesti üle.

Jimmy Butleri saaga ajajoon:

19. detsember 2015: "ma usun oma meeskonnakaaslastesse, aga arvan ka seda, et treener peaks meiega palju karmim olema. Austan Fredi, aga kui mängijad ei tee seda, mida nad peaksid tegema, peab tema neile kukile istuma," sõnab Butler Chicago Bullsi uue peatreeneri Fred Hoibergi kohta.

25. jaanuar 2017: "me ei mängi südamega," ütleb Butler pärast Bullsi kaotust Atlantale. "See on mängijate töö. Ma tahan meeskonnakaaslasi, kes hoolivad." Toonane Bullsi mängujuht Rajon Rondo vastab Instagrami postitusega, milles ütles Paul Pierce'ile ja Kevin Garnettile vihjates: "minu veteranid ei oleks iial meediasse läinud, vaid rääkinud oma muredest meeskonnakaaslastele."

22. juuni 2017: Butler vahetatakse draftiõhtul Minnesota Timberwolvesi, kus tema treeneriks saab enne Hoibergi Bullsi juhendanud Tom Thibodeau.

24. aprill 2018: "ma annan endast nii palju ja mängin vaid selleks, et võita," ütleb Butler pärast Minnesota kolmandat kaotust Houstonile lääne play-off seeria esimeses ringis. "Vahepeal vaatan enda ümber ja ei mõista, kuidas teised ei taha minu moodi areneda." Pärast Timberwolvesi välja langemist ei lenda Butler koos meeskonnaga tagasi Minnesotasse.

3. juuli: Chicago Sun-Times kirjutab, et noorte meeskonnakaaslaste Andrew Wigginsi ja Karl-Anthony Townsi vähem kui entusiastlik suhtumine on Butleril kopsu üle maksa ajanud ja ta ei kavatse tiimiga uut lepingut sõlmida. Nädal hiljem lükkab Butler tagasi Minnesota maksimaalse võimaliku pakkumise.

19. september: Terve suve Minnesotat vältinud Butler kohtub Thibodeau'ga Los Angeleses ja esitab ametliku soovi meeskonnast lahkuda. Kui see avalikuks tuleb, kirjutab Andrew Wigginsi vend Twitteris: "Halleluuja!" Thibodeau ei taha Butlerist loobuda ja annab mehele märku, et kui ükski meeskond väga head pakkumist ei tee, jääb Butler Minnesotasse.

10. oktoober: Heat ja Timberwolves jõudsid kokkuleppele lähedale, aga Minnesota läks viimasel hetkel ahneks ja Butleri üleminek jääb katki. Seejärel ilmub Butler Timberwolvesi treeningule, paneb reservidest ja noortest kokku tiimi ning teeb nendega Wigginsi ja Townsi viisikule pähe, samal ajal nende, Thibodeau ja tegevjuhi Scott Laydeni peale karjudes. Ainuüksi see osa vääriks omaette "30 for 30" episoodi. Kohe pärast seda annab Butler ESPN-ile läbimõeldud intervjuu, mis kinnitab paljude jaoks fakti, et kogu saaga on Butleri ja tema lähikonna poolt organiseeritud.

Viimse vindini võistlushimulised sportlased - Kobe, Michael Jordan, Cristiano Ronaldo - on alati peast omamoodi soojad. Nende pühendumust ei saagi kõik matkida. Butler võib mõelda, et tema krõbedad sõnad aitavad Wigginsil ja Townsil ennast kokku võtta, aga samal ajal ei pruugi tal oma kahjustavast mõjust olla objektiivne ülevaade. Ehk, Jimmy Butler on Batman. Või midagi sellist.

Kui palju me oleme praegu Timberwolvesist rääkides korvpallile keskendunud? Täpselt. 95-protsendilise tõenäosusega maandub Butler peatselt Miamis ning Minnesota ülesandeks on temast maha jäänud korralagedus ära koristada. Selle kõige taustal on väga kahtlane, et sellel hooajal kaheksa sekka pääsetaks.

 Sellist pilti pole vist enam lootust näha. Autor: AFP/Scanpix

10. Los Angeles Clippers

Eelmine hooaeg 42-40, läänekonverentsi 10.

Clippersit kummitab sama probleem, mis Memphistki - Chris Pauli, Blake Griffini ja DeAndre Jordani lahkumise järel on kaotatud oma identiteet. Kõrgelennuline, hommikul-vaatan-esimesena-Clippersi-tipphetki, oh-me-oh-my identiteet. Just seepärast tegi Clippers ühe suvise ootamatuima tehingu, palgates vastloodud identiteedi- ja uurimistegevuse tegevdirektori ametikohale Sports Illustratedi ajakirjaniku Lee Jenkinsi: "ajakirjanikud esitavad küsimusi erinevate nurkade alt, üritavad informatsiooni puslena kokku sobitada, et inimesest sõnadega portree maalida. Clippers on huvitatud sellest, mis nende mängijaid motiveerib ja ma proovin selle välja selgitamiseks rakendada sama protsessi."

Uue ajastu esimese julge sammu tegi Clippers draftiõhtul, valides 6'6 ja 6'5 (198 ja 196 cm) pika tagamängijate duo Shai Gilgeous-Alexander ja Jerome Robinson, kellele keskenduti juba varakult. Neil aitavad NBA-eluga kohaneda väga erineva kogemustepagasiga mängijad - Maik-Kalev Kotsarit söötudega kostitanud Sindarius Thornwell, kaitsespetsid Patrick Beverley ja Avery Bradley ning Miloš Teodosic. Eelmisel hooajal 42 võitu saanud meeskonnas jätkavad nende tähtsaimad punktitoojad Tobias Harris, Danilo Gallinari ning viimase nelja aasta jooksul kaks väärtuslikuima vahetusmängija auhinda võitnud Lou Williams. Korvi all rassivad Jordani asemele toodud Marcin Gortat ja suviste mängudega palju kiitust saanud Boban Marjanovic. Clippersi koosseis on piisavalt sügav, et katta vigastusaltite mängijate paratamatud... vigastused.

Play-off'i uks jääb Clippersi jaoks küll suletuks, aga kui üks Los Angelese meeskond sai sel suvel oma tahtmise, jääb teine ootama järgmist. Selle hooaja järel jäävad Clippersi palgale ainult Gallinari, Lou Williams ja uustulnukad. Turg on avatud ja kundesid saab olema palju. Me räägime ju ikkagi Los Angelesest.

9. Portland Trail Blazers

Eelmine hooaeg 49-33, läänekonverentsi 3. (1. ring Pelicansi vastu 0:4)

Paar viimast aastat on tundunud, et Portlandi vormikõverat joonistavad iga kinos jooksva kurva filmi stsenaristid. Tead ju küll. Algus on unelevalt tagasihoidlik, umbes kahe kolmandiku möödudes juhtub midagi imeilusat... ja siis lõppeb kõik tragöödiaga. 2016. aastal võitis Portland jaanuaris ja veebruaris 18 mängu ning kaotas seitse, ülejäänud hooaja saldoks jäi 26-31. Eelmise aasta märtsiks oli Portlandi saldo 20-35 ja meeskond play-off-pildist selgelt väljas, viimasest 23 mängust võideti 17. Viimane asi, mida enne lõputiitreid näha võis, oli see, kuidas Golden State Warriors Portlandist lääne esimeses ringis tankiga üle sõitis. Ja see kevad - veebruaris ja märtsis võetud 13 järjestikust võitu tõstsid Blazersi tugevas läänes koguni kolmandaks ning tõid Lillardile koha NBA sümboolses esiviisikus. See oli Portlandi võimalus lõpuks midagi võimsat korda saata.

Viimane asi, mida enne lõputiitreid näha võis, oli see, kuidas New Orleans Pelicans Portlandi lääne esimeses ringis peadpidi vee alla surus.

Sisuliselt kolm hooaega sama koosseisuga mänginud Portlandile oli see äratuskellaks tuua meeskonda värsket verd. Aga Blazersi suve tipphetkedeks jäid C.J. McCollumi kõigi aegade parim tweet ja hüvastijätt riietusruumis isiksusi liitnud Ed Davisega. Möödunud hooajal oli Portland pika puuga ainus NBA tiim, kes jagas ühes kohtumises keskmiselt vähem kui 20 korvisöötu. See on ja jääb Lillardi ning McCollumi meeskonnaks. Mis saab, kui emb-kumb dünaamilisest duost peaks vigastada saama? Või lihtsalt hea kaitse vastu sattuma, nagu juhtus Lillardiga Pelicansi ja Jrue Holiday vastu? Kas Wade Baldwinist, Seth Curry'st, Nik Stauskasest või Gary Trentist on neile asendajaid?

Warriors ja Rockets on klass omaette. Jazz ja Thunder on kindlad play-off'i ülemise otsa meeskonnad. LeBron veab Lakersi kaheksa sekka. Nikola Jokic on veel parem kui eelmisel aastal, mis tähendab, et Denver Nuggets on veel parem kui eelmisel aastal. Ja Pelicansi üleolekut nägid kõik. See tähendab, et viisikust San Antonio Spurs, Los Angeles Clippers, Minnesota Timberwolves, Memphis Grizzlies ja Portland Trail Blazers mahub play-off'i ainult üks. Ja sellel aastal saab Portland vastu näppe.

 Jah, ma panin teid üheksandaks. Mis on nüüd? Autor: AP/Scanpix

8. San Antonio Spurs

Eelmine hooaeg 47-35, läänekonverentsi 7. (1. ring Warriorsi vastu 1:4)

Kuidagi on ta seda alati suutnud. Kui Jordani "salajane kraam" oleks spordipudeli asemel Toon Squadini jõudnud makkraadio kaudu, poleks kahtlustki, kelle hääl sealt kajanuks. Gregg Popovich on olnud mees poisikeste seas. 18 hooaega järjest võttis San Antonio Spurs läänekonverentsis vähemalt 50 võitu, isegi noil hullumeelsetel 2008. ja 2010. aasta kevadetel, mil vähesemaga poleks play-off'i saanudki. Eelmisel hooajal alustasid Tony Parker ja Manu Ginobili teist aastat Tim Duncanita mänginud Spursi eest kahe peale kokku 21 kohtumises (ja olid kahe peale kokku 76 aastat vanad). Siis sai vigastada Kawhi Leonard, vigastusest kasvas viha ja soov lahkuda ning temagi käis Spursi eest väljakul ainult üheksas mängus. 50 võitu jäi seekord käeulatusest välja. Aga Popovich suutis seda jälle. 21 järjestikust hooaega play-off'is.

Kui Pop hooaja avamängu eel riietusruumi ukse lahti tõmbab, ei leia ta pingil istumas Spursi vormis Duncanit, Ginobilit või Parkerit ja see teeb mu kurvaks, mitte, et mulle oleks San Antonio kunagi eriliselt meeldinud, aga ma lihtsalt ei mäleta aega ilma Suure Kolmikuta. Need näod mustas kuuluvad selle aastatuhande NBA seinavaibale nõndasamuti kui McGrady ja Yao punases, Kobe ja Shaq kollases, Ben Wallace ja Chauncey Billups sinises. See-eest istuvad seal LaMarcus Aldridge, tänu kelle võimsale panusele Spurs kevadel kaheksa sekka pääses ja DeMar DeRozan, üks kümnest mehest maailmas, kelle kätte sa tahad palli anda, kui sa oled ühega taga ja mängu lõpuni on jäänud 15 sekundit. Nad ei ole pahad asendused.

Nädal enne hooaja algust rebestas põlve ristatisidemed meeskonna põhimängujuht Dejounte Murray. Juba enne seda oli vigastatud drafti 18. valik Lonnie Walker. Ja siis langes võrrandist ka Derrick White. Praegu on Spursi eest võimeline väljakule tulema ainult üks puhas number 1, Patty Mills. Koos Leonardiga lahkus piiri taha San Antonio kauaaegne kaitsespets Danny Green. Kyle Anderson, vaese mehe Magic Johnson, kolis Memphisesse. Pärast kõiki neid aastaid ei vaataks keegi mööda, kui sa lõpuks ometi San Antonio Spursi vastu panustaksid.

Aga Gregg Popovich suudab seda jälle, sest kuidagi on ta seda alati suutnud. Ma ei usu, et ta teisiti oskakski.

7. New Orleans Pelicans

Eelmine hooaeg 48-34, läänekonverentsi 6. (lääne poolfinaal Warriorsi vastu 1:4)

Kui kõik läheb Pelicansi jaoks absoluutselt ideaalselt, ollakse sellel hooajal isegi ilma DeMarcus Cousinsita läänekonverentsi parimate meeskondade seas ja Anthony Davis viib koju karjääri esimese kõige väärtuslikuma mängija trofee. Pelicansi peatreener Alvin Gentry on Davisesse igatahes natuke kiindunud.

"NBA-s ei ole mitte ühtegi mängijat, kelle vastu me oleksime nõus Davist vahetama. Me ei vahetaks teda isegi mitte Beyonce'i vastu. Ja kui me ei vahetaks Davist Beyonce'i vastu, on ta järelikult puutumatu," ütles Gentry teisipäeval. Räägi veel püstitatud ootustele vastamisest.

"See on tema aeg," kinnitab New Orleansi peadirektor Dell Demps. "Pärast läbielatud kaotuseid, vigastusi, taastumist, on tema mängu hingemattev vaadata. Ta võib oma kirega kogu maja energiat täis pumbata." Samal ajal kui Pelicansi ülikonnad Davist kiitusega üle kuhjavad, räägib ülejäänud liiga sellest, kuidas ta liitus hiljuti LeBron Jamesi esindava agentuuriga ning sellest, mis võiks olla Anthony Davise järgmine sihtkoht.

Pärast Cousinsi vigastust sai Pelicansi rünnakust NBA kiireim ja algaval hooajal aitab sellele kaasa ka Julius Randle'i saabumine; uus hingamine proovitakse anda vaesele Jahlil Okaforile. Davise mängul aitavad särada Nikola Mirotic ja karjääri ilmselt parima hooaja teinud Jrue Holiday, kes nimetati koos Davisega sümboolsesse kaitse esiviisikusse. Kui kõik see toimib ka nüüd, jääb Davis Pelicansi võib Pelicans taas play-off'i esimese ringi puhaste paberitega läbida.

Mitu kulmu on pildil? Autor: AP/Scanpix

6. Denver Nuggets

Eelmine hooaeg 46-36, läänekonverentsi 9.

Möödunud hooajal jättis Nuggets oma play-off'i lootused viimase mängu peale, kaotas selle Minnesotale ja jäi esimesena kaheksa seast välja. Seekord peab Denver talitama vastupidi ja pakkudelt kiirelt püsti saama - esimesest viieteistkümnest mängust kümme peetakse kodus, hooaeg lõpetatakse aga matšidega Warriorsi, Spursi, Trail Blazersi (2x), Jazzi ja Timberwolvesi vastu.
Nuggetsist on keskmise korvpallisõbra jaoks vargsi saanud üks NBA fun'imaid meeskondi. Vähemalt 120 punkti visati eelmisel hooajal 21 mängus, kahel korral ületati ka 140 piir. Nende keskmisest (110) kogus enam vaid viis tiimi, samal ajal oli Nuggetsi kaitsereiting omakorda tagantpoolt viies. Sellist mängu on lõbus vaadata. Et suvel lisandus Denveri ridadesse Bostoni eest imesid teinud Isaiah Thomas, võib oodata, et käärid jätkuvad ka edaspidi.

Nuggetsi staariks on 7'0 (213 cm) serblane Nikola Jokic, keda ESPN peab koguni NBA paremuselt 12. mängijaks. Mul on selle kohta oma teooria - juuni lõpus ajas ESPN Jokici sassi Portlandi Jusuf Nurkiciga, küllap on kõrge reiting serblasele lihtsalt vabanduseks või nii. Kas 12. koht ongi aga sedavõrd ulmeline? Läinud hooaja teises pooles kogus Jokic igas neljandas mängus kolmikduubli, neist ühes, võidumängus Bucksi üle, jäid tema numbriteks 30 punkti, 15 lauapalli ja 17 resultatiivset söötu. Need, mu sõbrad, on Magic Johnsoni numbrid.

Nuggetsi tuumik on noor - Jokic on 23, Jamal Murray 21, Gary Harris 24. Suvises draftis valiti vahepeal ka esimese kolme sekka prognoositud, aga seljavigastuse tõttu 14. langenud Michael Porter. Meeskonna ainus üle 30-aastane mängija on Paul Millsap. Sellel hooajal koputab Jokic ilma mingi kahtluseta tähtede mängu uksele ja mõlemad variandid - pääseb ta siis sinna või mitte - motiveerivad serblast piisavalt, et Nuggets läänes kõrgele vedada.

5. Los Angeles Lakers

Eelmine hooaeg 35-47, läänekonverentsi 11.

Venice Beach, 1. juuli õhtupoolik. Sa nõjatud rannaliival küünarnukkidele. Palmid kohisevad suvetuules. Selja taga olevalt korvpalliväljakult kostub palli pehme mütsumine. Veelgi kaugemal ei lasta end nimest heidutada - Inglite linn ootab end avastama ka siis, kui sarved Lakersi, Dodgersi, Galaxy ja teiste mütside alt välja turritavad. See on ju uute võimaluste kodu.

Horisondile ilmunud tume kogu hakkab järjest suuremaks muutuma, aga sa oled ainus, kes ei satu paanikasse. See ei ole mingi kuradi hai või hiinlaste allveelaev. Las teised sahmerdavad. Sina kergitad päikeseprille, et paremini näha. LeBron James libiseb banaanipaadilt graatsiliselt alla ja sa näed alles nüüd, et tema taga istus veel neli inimest, kõigil aerud käes, pingutusest rampväsinud. Ainult et...

"Kas... kas see on kõik? Kedagi teist ei olegi?"

"Kas sellest ei piisa?" küsib LeBron kulmu kortsutades.

"Piisab," ütled sa kiirelt, kartes, et ta pöörab banaanil otsa ringi ja sõidab sama teed pidi tagasi. "Jumala eest, piisab." Nüüd saab päikeseprillid alla tagasi lasta, sest sa ei taha näha, kuidas ähkiv nelik peab banaanipaadi kukile võtma ja üle liiva koperdama.

Los Angeles, uute võimaluste kodu.

Kui palju on Rajon Rondol, Lance Stephensonil, Javale McGeel ja Michael Beasley'l tegelikult Lakersile anda? Suvel mängis neist kõige enam Stephenson, kes oli hull, nagu ta ikka; enne kui ta oli hull, nagu ta ikka. Number viie positsioonil haigutab lai auk. McGee näitas end hooajaeelsetes mängudes heast küljest, aga ta on 15-minutit-õhtu-jooksul-mees. Pingilt on võtta ainult Ivica Zubac. Kyle Kuzma ja Moritz Wagner ei vea keskel kaua välja, kui on vaja hakata mängima Townside, Daviste, Jokicite vastu.

See on LeBronigi jaoks unikaalne olukord. Esimest korda ei juhi ta meeskonda, mille tuumiku moodustavad veteranid, vaid hoopis talendikad noored. Kuzma mahtus möödunud aastal uustulnukate sümboolsesse esimesse, Lonzo Ball teise viisikusse. Brandon Ingram tegi arengus meeletu hüppe ja kõigi eelduste kohaselt teeb seda ka algaval hooajal. Kui 23- ja 21-aastased Josh Hart ja Svjatoslav Mihhailjuk kolmesejoone taha vabaks jätta, kuuleb sahinat. Lakers läheb järgmisel suvel Jamesi kõrvale tooma teist A-kategooria tähte - päriselus kahjuks lennukiga, mitte paadiga - aga seni ei pea Kuningas oma alamaid seljakotis kaasas kandma, vaid saab nüüd paar õhtut nädalas lasta noortel meestel lustida.

Ükskõik, mis küsimus uue Los Angeles Lakersi kohta tekib, on vastuseks: LeBron James. Küll tema oskab.

 LeBron on Rondo peale kuri, sest too ei jaksa sõuda. Autor: AFP/Scanpix

4. Oklahoma City Thunder

Eelmine hooaeg 48-34, läänekonverentsi 4. (1. ring Jazzi vastu 1:4)

"Ma ei jõua seda p*ska jälgida, mees. Ma olen kuradi kohutav. Ma ilmun lihtsalt kohale ja olen rahul kõigiga, kes meeskonda võetud." Võid ühe korra pakkuda, milline OKC mängija suvisest üleminekuturust nõnda arvab. Steven Adams, ütled? Hea pakkumine.

Möödunud aastal ilmus Adams kohale ja Thunder oli palganud Paul George'i ning Carmelo Anthony; kui uus-meremaalane nüüd puhkuselt naasis, istus Anthony asemel riietusruumis Dennis Schröder. Ja Nerlens Noel. Ja Hamidou Diallo. Aga Paul George oli jäänud, isegi pärast kõiki jutte koju Los Angelesse siirdumisest.

Kõlab veidrana, kuid Thunder on ilma kümnekordse all-star'ita parem - Melo tunnistas isegi, et tema ja OKC ei olnud parim kooslus. Seevastu peaks George'i ja Russell Westbrooki omavaheline keemia teisel hooajal sootuks paremini klikkima ning ainus põhjus, miks ma lääne edetabelis Jazzi eelistan, on see, et kaitse tugitala Andre Roberson peab vigastuse tõttu pool hooaega vahele jätma.

3. Utah Jazz

Eelmine hooaeg 48-34, läänekonverentsi 5. (lääne poolfinaal Rocketsi vastu 1:4)

Kõiki asjaolusid arvesse võttes oli Jazz möödunud hooajal läänekonverentsi parim meeskond. Gordon Haywardi lahkumise järel prognoosis suurem osa saite-kihlveokontoreid neile vahemikus 35-40 võitu ja kohta play-off'i ukse taga, justkui selle kiuste pidas Haywardi jalg parketil vastu kuus minutit ja Utah leidis endale Donovan Mitchelli näol uue frantsiisi nurgakivi. Louisville'ist värvatud tagamängija kogus möödunud hooajal keskmiselt 20,4 punkti, nii 3,7 lauapalli kui söötu ja 1,5 vaheltlõiget mängu kohta; play-off'is kasvasid esimesed kolm näitajat vastavalt 24,4-le, 5,9-le ja 4,2-le. Kui sellel hooajal peaks vastatud saama ka küsimused tema piiratud vaatevälja kohta korvi alla murdes, on NBA karjääri lõpetavale Dwyane Wade'ile leidnud väärilise mantlipärija.

Jazzil oli liiga parim kaitse, vaatamata sellele, et aasta kaitsemängija Rudy Gobert ei saanud novembris ja detsembris väljakul käia 27 mängus. Pärast tema naasmist võitis Jazz hooaja viimasest 35 kohtumisest 29. Ei kartnud Utah ühtegi vastast - 50-se või parema võiduprotsendiga tiimid alistati NBA paremuselt kolmandana 26 korral. Nõnda pole imestada, et Jazz alustab uut hooaega sisuliselt sama koosseisuga nagu eelmine lõpetati.

Tõusud-langused on NBA-s kiired tulema. Alles neli aastat tagasi kogus Jazz 25 võitu ja oli läänekonverentsi kehvim tiim, nüüd on neil reaalne võimalus heidelda põhihooaja võidu eest, mis annaks neile läänekonverentsi finaalis koduväljakueelise. Tükid sobivad Quin Snyderi puslesse pea ideaalselt. Neil on lihtsalt vaja veidi teiste meeskondade abi.

NBA parim kaitsja? Jah! NBA parim ülikond? Ee... Autor: AFP/Scanpix

2. Houston Rockets

Eelmine hooaeg 65-17, läänekonverentsi 1. (lääne finaal Warriorsi vastu 3:4)

Kolmkümmend minutit - täpselt nii kaugel oli Houston Rockets kohast 2018. aasta NBA finaalseerias. Lääne finaali Warriorsi vastu mängudega kolm-kaks juhtinud Houston võitis kuuenda mängu esimese veerandaja 39:22. Ja siis toimus lagunemine. Teisel poolajal viskas Rockets 25 punkti. Viimane veerandaeg kaotati 9:31. See oli Houstoni võimalus. Teist sellist ei tule.

Rockets tõi suvel meeskonda Carmelo Anthony, aga kui hea käik see ikkagi oli? Õnnestus ju projekt Anthony-Westbrook-George Thunderis ideaalselt... Ilma jäädi äärele sügavust ja head kaitsemängu toonud Trevor Arizast ja Luc Mbah a Moutest. Chris Paul ei jää enam nooremaks ja kahel viimasel hooajal on ta mõlemal puhul pidanud vahele jätma enam kui 20 mängu. James Harden on jätkuvalt fantastiline, aga kas ta on pärast MVP-hooaega 110-protsendiliselt valmis seda kordama? Kõik märgid näitavad, et kui Warriors astus hooaja eel veel ühe sammu edasi, libises Rockets poole võrra tagasi. Jah, neil ei teki play-off'i jõudmisega mingeid raskusi. Jah, nad on ikkagi läänekonverentsi teine tugevaim tiim. Ja kui kõik läheks Rocketsi jaoks plaanipäraselt, oleks neil seitsme kuu pärast võimalus seitsmendas mängus Warriorsi vastu revanš võtta. Aga vahe on nüüd veelgi suurem, kui eelmisel aastal.

1. Golden State Warriors

Eelmine hooaeg 58-24, läänekonverentsi 2. (finaalseeria Cavaliersi vastu 4:0)

Ainus Warriorsi puudutav küsimus on see, kas Celtics suudab finaalseerias ühe võidu kirja saada. See on reaalsus. Ma ei tahaks üldse rohkem Warriorsist rääkida. Kas David Stern oleks sellel jamal juhtuda lubanud? Ei. David Stern oleks olnud meie Robin Hood.

Kui DeMarcus Cousins uueks aastaks terveneb, saab Warriors algkoosseisus sisuliselt väljakule saata viis all-star'i. Võeh. Kuidas Charles Barkley täpselt aasta eest ütleski? "Ma pean minema telesse ja seitse kuud teesklema, et Warriors ei mängi jälle finaalis Cavaliersi vastu." Nüüd on üks võrrandist kadunud, aga teine eelmise hooajaga võrreldes veelgi enam motiveeritud, sest võimalik on esimene three-peat - kolmas järjestikune meistritiitel - pärast Kobe ja Shaqi Lakersit. Ehk me kõik peame seitse kuud teesklema, nagu ükski nendest mängudest loeks ja Warriors ei pruugigi suve hakul NBA meistriks tulla. Olgu siis nii.

Vähemalt on Boogie & Draymond uued südamesõbrad ning Green laseb end pidevalt Cousinsi poole sisse, sööb ta toitu ja kirjutab siis, et on kuskil majas. NBA - Where Amazing Happens!

BASKETBALL REASONS Autor: AFP/Scanpix