Kolmikhüppaja Tähti Alver täitis EM-normi lõunapausil olles
Juunis kergejõustiku EM-normi täitnud kolmikhüppaja Tähti Alver töötab küll täiskohaga pangas, kuid sportlase sõnul võimaldab see tal leida elus hea tasakaalu. Eesti EM-koondislast usutles Vikerraadio intervjuus Juhan Kilumets.
23-aastane Tähti Alver on üks neist Eesti kergejõustiklastest, kes on täitnud augustis Berliinis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normi. Alver püstitas juuni lõpus Rakveres kolmikhüppes uue isikliku rekordi 13.93 ning kindlustas sellega koha Euroopa meistrivõistlustele sõitvas koondises. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta neljandaks – temast rohkem on hüpanud vaid Kaire Leibak, Virge Naeris ja Vera Baranova.
Oma esimeseks täiskasvanute tiitlivõistluseks valmistuv Alver töötab samal ajal täiskohaga pangas. Ka rekordhüppe päeval istus ta enne ja pärast võistlust kohusetundlikult kontorilaua taga. "Hommikul läksin Rakvere kontorisse tööle – töötan SEB-s – paar päeva enne Rakvere võistlust võtsin ühendust selle kontori juhatajaga ning ütlesin, et ma tahaks tulla nüüd tööle, mul on Rakveres võistlused. Pärisin, kas see on võimalik ja juhataja oli loomulikult nõus. Tegin tol päeval natuke pikema lõunapausi, mille ajal täitsingi EM-normi. Ma arvan, et mul on potentsiaali veelgi enamaks ning kuna ma olen selle alaga veel niivõrd vähe tegelenud, siis mu tehnika pole kõige parem – seal on kindlasti arenguruumi."
Milline sinu treeningspetsiifika praegu on – oled ju ka hea kaugushüppaja. Kuidas see tasakaal praegu on ja kus sinu lojaalsus on?
"Mulle meeldivad mõlemad kuid tõsi, kolmikhüppes näen ma rohkem potentsiaali. Kuna mõlemad on hüppealad, siis treeningud on küllaltki sarnased."
Mis sulle kolmikhüppe juures meeldib? See ei ole keha jaoks kõige lihtsam ala, mida kannatada – vigastusoht on suur ning koormus mille keha saab, on küllaltki suur.
"Võib-olla see, et kui hüpe välja tuleb ja hoog kannabki sind. Kui kaugushüppes teed ühe hüppe ära ja oledki kastis, siis kolmikus võib-olla esimene hüpe ei tulnud välja, teisega teed parema hüppe ja kolmandaga veelgi pikema lennu – seal on seda parandamisruumi. Üldiselt on see minu jaoks ikkagi atraktiivsem ala."
Kui sa hindad enda praegust potentsiaali, siis mida sa tunned tulevikule mõeldes? Mis on sinu nõrgad kohad ja millise tulemuse poole sa salamisi vaatad?
"Ma arvan, et mul on enim potentsiaali tehnika osas – seda peaks kõvasti lihvima, samas pean ka väga palju tugevamaks saama. Tulevikus tahaks väga saada uude meetrise – see on kindlasti üheks suureks eesmärgiks."
Milline sinu igapäevaelu välja näeb? Oled üks nendest tublidest sportlastes, kes teeb ka tööd. Kuidas sa trenniks aega leiad?
"Ma arvan, et kõik on kinni ajaplaneerimises. Töötan SEB-s, olen krediidihaldur ja esmaspäevast reedeni on mul tööpäevad. Pärast tööpäeva lähen trenni ja kui on trennivaba päev, siis istuva kontoritöö tõttu käin discgolfi mängimas – see on ka hea närvide rahustamiseks."
Töö on kindlasti hea ja vajalik, kuid kas oled mõelnud võtnud ka puhtalt spordile pühendumisele, või kas praegune süsteem töötab?
"See süsteem töötab väga hästi. Ma arvan, et kui ma ainult sporti teeksin, siis mõtleksin ma üle. Praegu ongi väga hea tasakaal – nii vaimne pool saab tööd kui ka õhtul füüsiline pool."
Kuidas sa enda arengut sportlasena kommenteerid – kas tunned, et liigud hetkel õiges suunas?
"Jah. Nooremana oli mul palju probleeme vigastustega, kuid nüüd olen suutnud neid viimase kolme aasta jooksul vältida ja tänu selle ongi toimunud väga hea areng."
Mida see sinu jaoks tähenda, et täitsid EM-normi ja sa sõidad Berliini?
"Suurt rõõmu! Ma pole kunagi käinud mitte ühelgi täiskasvanute tiitlivõistlusel ja kui 2015. aastal oli Eestis U-23 EM, siis see oli minu esimene tiitlivõistlus. Nooremana vigastused nurjasid selle, et saaksin tiitlivõistlustele. Ma olen tõesti väga õnnelik!"
Kas see, et sul on kodus konkurent – Merilyn Uudmäed pean silmas – annab sulle palju juurde?
"Kindlasti. Ma arvan, et konkurents viib edasi ja see paneb nii mind kui ka teda rohkem pingutama ja see mõjub kõigile hästi."
Millega sa Berliinis rahule jääksid?
"Tahaksin hästi esineda. Tahaksin endale jõukohase tulemuse ära hüpata. Tegemist oleks siis pigem kogemuste hankimisega."
Mida sa sportlasena enda tugevusteks pead?
"Võib-olla see, et ma mõtlen kaasa. Ma saan aru, miks ma midagi teen ja ma pean hästi palju nõu treeneriga. Mul on väga toredad trennikaaslased, kellega üksteist innustame. Ma mõtlen kaasa ja saan aru, miks miski vajalik on."
Toimetaja: Kristo Tamm