Võistluspausi kullaga lõpetanud Ingebrigtsen: see on tõesti päris magus!
Birminghamis peetavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel tuli meeste 5000 m jooksus neljandat korda järjest Euroopa meistriks Jakob Ingebrigtsen, seejuures oli see aasta alguses kannakõõluse operatsioonil käinud norralase tänavune esimene võistlus.
11-kuulise võistluspausi lõpetanud Ingebrigtseni võiduaeg oli 13.15,29. Hõbemedali võitis sakslane Florian Bremm ajaga 13.15,60 ja pronksi prantslane Etienne Daguinos ajaga 13.16,09.
Ühtekokku on 25-aastasel Ingebrigtsenil nüüd seitse EM-kulda seitsmest jooksust, eelmisel kolmel EM-il triumfeeris ta nii 1500 kui 5000 m jooksus.
Jakob Ingebrigtsen, milline tagasitulek! Kuidas end praegu tunned ja kas see on sinu magusaim EM-kuld?
Mõistagi olen väga-väga õnnelik, see on kahtlemata eriline, kuna olin täiesti põhjas ja mul oli keeruline aeg, sest ei saanud nii pikalt võistelda. On olnud raske jõuda tagasi selleni, et tunneksin end jälle iseendana ja tunneksin end sajaprotsendiliselt tervena. Aga see on olnud 2026. aasta peamine eesmärk – saada terveks, treenida korralikult ja saada vormi tagasi. Ja vorm oli piisavalt hea, et andsin enda nime üles ning viimased kaks nädalat töötasin nii palju kui sain, tehes võimalikult palju mahutrenni ja ka spetsiifilisemaid treeninguid.
Olin piisavalt hea, et hakkasin end hästi tundma, aga samas teadsin, et kindlasti tuleb hea võitlus, maailma parimad jooksjad on siin. Arvan, et tegin taktikaliselt päris hea jooksu, jagasin jõuvarusid hästi. See on tõesti päris magus, kui arvestades kõike, mis sellele eelnes. Nii et jah, muidu olen äärmiselt õnnelik.
Teame, et pidid valima kahe distantsi vahel, mis pani sind valima just 5000 m jooksu?
See polnud tegelikult kunagi eriti valik. See valik oli, kas 5000 m või mitte midagi. Kuu aega tagasi kaldus valik mitte millegi poole. Aga siis hakkasid asjad natuke paremad tunduma, arutasime, kas võiks olla varianti ning õnneks on viimased paar nädalat olnud päris hea ja, nagu mainisin, treeningud läksid hästi ja hakkasin end juba iseendana tundma. Aga mul oli vaja ettevalmistusel veidi õnne ja siis võistlusel tegema sajaprotsendilise soorituse, et oleks šanssi võita. Kui oli 600 meetrit minna, siis teadsin, et mul on hea võimalus võita, hakkasin end iseendana tundma ja seda ma lootsingi. Olen unistanud sellest, et oleksin siin, tunneksin end tervena ja oleksin jälle soosikute seas. Seda ma naudin.
Toimetaja: Maarja Värv



