Laupäeval sai ta 400 m jooksus Jaak-Heinrich Jagori järel teise koha uue juunioride Eesti rekordiga 47,84 sekundit. 2011. aastast Rasmus Mägi nimele kuulunud eelmine rekord paranes 25 sajandikuga.

Eile võitis Nõu Eesti meistritiitli 200 m jooksus – tema võiduaeg 21,66 tõstis ta Eesti kõigi aegade edetabelis kuuendale kohale.

Oma põhialaks peab Nõu 400 m jooksu, kuid poole lühemal distantsil näidatud kiirus valmistas talle samuti suurt rõõmu.

"Eks ta üllatas kindlasti. Läksin panema nii, kuidas tuleb. Suutsin lõpuni joosta. Teadsin, et selliseks ajaks ma võin võimeline olla, kuid ma ei oodanud, et see ära tuleb," rääkis Nõu Vikerraadiole.

Kogenud jooksutreeneri Valter Espe juhendamisel alustas Nõu spetsiifiliste 400 m jooksu treeningutega alles sügisel. Eelkõige just seetõttu valmistasid nädalavahetusel joostud ajad talle endalegi suure üllatuse. Sissejuhatuse tegi Nõu aga nädal aega varem omaealiste Eesti meistrivõistlustel, kui püstitas 300 m jooksus uue juunioride Eesti rekordi 34,14.

"Audentese spordigümnaasiumisse ma läksin üldse võrkpallurina, kuid siis tulid seljaprobleemid. 10. klassi poole pealt otsustasin kergejõustikuvõistlustel osaleda ja sain kergejõustiku rühma. Alguses tegin lühemaid sprinte, kuid suvel hakkasime sujuvalt minema 400 m peale," selgitas Nõu.

"Ma olen maksimalist ja treeningutel annan endast kõik. Päris tihti lõpetan ma lõigutrennid WC-potti kallistades. Tahan võimalikult hästi kõike teha, nii tehniliselt kui ka ajaliselt," lisas jooksumees.

Üheks Eesti meistrivõistluste kõige atraktiivsemaks alaks kujunenud meeste 400 m jooksu võitis Tony Nõu ees Jaak-Heinrich Jagor ajaga 47,54 sekundit. Isiklikku rekordit rohkem kui poole sekundiga parandanud Jagoril jäi seejuures Euroopa sisemeistrivõistluste normist puudu vaid 19 sajandikku. Eesti kõigi aegade siseedetabelis on ta selle ajaga viies. Ei tohi aga unustada, et Jagori põhialaks on 400 m tõkkejooks.

"Kõik kriitilised pusletükid langesid paar päeva enne eilset jooksu kokku. Nädal tagasi olin veel täiesti liimist lahti ja jooksin Tartus 48,8. Tahtsin uude sekundisse joosta, aga juuniori klassi poisid panid ülihead tulemused ette ja see sundis mind jalgu kõhu alt välja võtma," arvas Jagor.

Möödunud suvel Amsterdami Euroopa meistrivõistlustel 400 m tõkkejooksus 13. koha saanud ja ka Rio olümpial võistelnud Jagori sihiks on nüüd mõistagi augustis Londonis toimuvad maailmameistrivõistlused. MM-i norm on 49,35 sekundit, millest Jagori isiklik rekord on vaid kaks sajandikku kehvem. Nädalavahetusel ka 800 m distantsil korraliku jooksu teinud Jagor tõestas, et aasta alguses teda seganud jalavigastus suvele mõeldes suur tagasilöök õnneks polnud.

"Suvel on MM ja selleks on vaja uus rekord joosta, küll napilt, aga siiski. Igale sportlasele meeldib edasi arenema ja sellest ei piisa, et sa treeningutel näed arengut. See peab ka õiges kohas esile pääsema. Uue sekundi piir, kui seda sel suvel ära ei tule mingil põhjusel, siis ta võib kukla taga korralikult lõhkuma hakata," lisas jooksumees.