Turniiril teisena asetatud Ostapenko ja Arevalo alistasid pea kaks tundi kestnud finaalmängus 4:6, 7:5, 6:2 austraallased Storm Hunteri ja Marc Polmansi.

29-aastasele Läti esinumbrile on see karjääri kolmas slämmivõit – 2017. aastal võidutses ta üksikmängus Prantsusmaa lahtistel ja 2024. aastal naiste paarismängus USA lahtistel. Seega on Ostapenko nüüd slämmivõidu saanud kõikidel väljakukatetel.

Wimbledonis oli Ostapenko varem kaotanud kaks finaali – eelmisel aastal paarismängus ja 2019. aastal segapaarismängus –, aga nüüd sai ta lõpuks Wimbledoni võidukarika pea kohale tõsta. "On olnud hea nädal. Nüüd olen slämmivõitja nii üksikmängus, paarismängus kui segapaarismängus ja see on väga äge," õhkas Ostapenko. "Wimbledoni võitmine on muidugi väga eriline."

"See tähendab mulle väga palju, sest El Salvador pole suur tenniseriik või üldse spordiriik. Olen üldse tänulik, et saan siin olla ja peaväljakul mängida. See on unistuse täitumine," rõõmustas Arevalo. "Tahan inspireerida enda kodumaa lapsi, et nad mõistaksid, et kui pingutad ja usud enda unistustesse, siis võid elus suuri asju saavutada."

35-aastane Arevalo on nüüd samuti kolmekordne slämmivõitja, varasemast oli tal kaks võidukarikat Prantsusmaa lahtistelt.

Wimbledonis on Arevalol võimalus üks võit veel võtta, sest koos horvaadi Mate Paviciga jõudis ta meeste paarismängus finaali. Kuuendana asetatud duo läheb finaalis vastamisi esimesena asetatud Soome-Suurbritannia paari Harri Heliövaara ja Henry Patteniga.