Mülla alustas Euroopa välihooaega juuni teises pooles toimunud võistlusega Prantsusmaal Montreuil's, kus ületas teisel katsel kõrguse 4.50. "Pariisi võistlus läks päris hästi, pärast USA-st tagasi tulemist oli kaks päeva aega kohaneda ja selle pealt tuli väga hea võistlus. Võtsin nädalakese aktiivset puhkust, käisin Euroopas ringi ja nüüd olen viimased neli-viis päeva trennilainel tagasi. Tunne on väga hea, parem, kui oli enne," kinnitas Mülla Vikerraadioga rääkides.

Lähituleviku osas Mülla muretsema ei pea, sest Euroopa meistrivõistluste pilet on tal taskus ning mingeid norme taga ajada ei tule. "Eks see mingit meelerahu ikka annab, et ma ei pea selle pärast muretsema ja saan teha kõiki võistlusi, mida ise tahan. Saan rahulikult võtta, teen, mida agent pakub," ütles ta.

Veebruari keskel hüppas Mülla uueks Eesti rekordiks 4.60 ning parandas nädal hiljem tippmarki veel kolme sentimeetri võrra. NCAA sisemeistrivõistlustel sai eestlanna 4.61-ga hõbemedali, aga sisemaailmameistrivõistlustel jäi parimaks 4.35 ning oma viimastel NCAA meistrivõistlustel 4.39.

"Tunnen, et iga suurem võistlus annab väga palju juurde, näiteks, kuidas oma emotsioone vallata; samamoodi ka NCAA finaal, kus põrusin. Märtsikuine MM andis samuti kogemuse poolest hästi palju: kuidas arvestada USA reisiga, kuidas oma keha tunnetada, mis päeval on kõige parem olemine. Nüüd olen selle koha pealt natuke targem," sõnas Mülla.

Eesti rekordinaise sõnul on tema suurimaks eesmärgiks saavutada stabiilsus. "Eks ikkagi tahan hüpata kõrgemale ja paremini esineda, stabiilsust veelgi tõsta. Kui igal võistlusel hüppaks 4.50+, tähendab, et saaksin kolm katset isikliku rekordi peal või seal lähedal. Ka need kolm võistlust USA-s näitasid, et need kõrgused muutuvad mugavamaks."