Eesti kogus 37 distsipliiniga kokku 266,5 punkti. Kolmel korral lõpetas Eesti sportlane oma alal kolme parema seas, aga alavõitu ei tulnud.

Kolme parema sekka mahtusid ja tõusevad järgmiseks korraks eliitliigasse Belgia (451,5 punkti), Sloveenia (402,5) ja Norra (400). Välja langesid aga Küpros (245,5), Bulgaaria (240,5) ja Läti (212).

Pühapäeval näitasid head hoogu Eesti sprinterid. Isikliku rekordi püstitasid 200 meetri distantsil nii Ann Marii Kivikas kui ka Henri Sai.

Kivikas sai kirja aja 23,18, mis andis neljanda koha. Oma mõne nädala eest Lahtis püstitatud senist rekordit parandas Kivikas täpselt ühe kümnendikuga. Ksenija Balti nimel olev Eesti rekord on 23,05.

"Rekordit... ma ei teagi, kas ma ootasin või ei oodanud," ütles Kivikas. "Tundub, et olin väga väsinud enne jooksu, aga samas üritasin endast ikkagi kõik anda ja tiimile head punktid ära tuua. Kolm korda neljas koht siis mul nendelt võistlustelt."

Sai sai 200 meetris tulemusega 20,91 üheksanda koha. Seni polnud ta 21 sekundi piiri alistanud - 21,08 püsis isikliku rekordina juba 2020. aastast. Eesti kõigi aegade tabelis tõusis ta Karl Erik Nazarovist (20,94) mööda teiseks, ettepoole jääb üksnes Marek Niit (20,43).

"Täna olid tingimused päris head," rõõmustas Sai. "Jooks oli võrdlemisi võrdne. Kasutasin võimaluse ära ja läksin täiega panema."

Meeste teivashüppes tuli isiklikku rekordit 5.50 korranud Robert Kompus kolmandaks. Selle tulemuse ületas ta teisel katsel, jättis 5.60 vahele ja proovis kahel korral ebaõnnestunult ka kõrgust 5.65.

"Nende oludega oli suur väljakutse hakkama saada. Teibad läksid väga kiirelt väga pehmeks. Olid tulikuumad," tunnistas Kompus. "Ütleme nii, et energiat oli vaja päikse käes kuidagi hoida. See kippus väga kiirelt kaduma. Aga 5.50-ga olen rahul. On näha, et see on stabiilsuspunkt. Hästi mugavaks on läinud, kui on kolm korda järjest tulnud. Aga nüüd tuleb üritada lihtsalt taset tõsta."

Meeste 800 meetri jooksus tuli Uku Renek Kronbergs viiendaks ajaga 1.47,18. "Väljas on see isiklik. Kui oleks tahtnud paremat aega, siis oleks esimene 400 pidanud kiirem olema. Pole nii aeglase neljasaja pealt teist nii kiiret ringi teinud," ütles Kronbergs.

Samuti sai viienda koha meeste kolmikhüppes Viktor Morozov (15.88). Naiste kõrgushüppes sai Elisabeth Pihela kolmandal katsel jagu kõrgusest 1.83, mis tõi kokkuvõttes kaheksanda koha punktid.

Isiklik rekord sündis ka 3000 meetri takistusjooksus, kus Kalev Hõlpus jooksis välja aja 9.04,89 ja tuli seitsmendaks.

Kreete Verlin oli 100 meetri tõkkejooksus 13,27-ga tugevamas jooksus seitsmes. "Ma tegin enda kohta suht kehva stardi. Nägin kohe, kuidas teised eest läksid," sõnas ta. "Minu poolt lihtsalt väga kehv sooritus. Aga pole hullu - ongi täitsa harjumatud tingimused eestlase jaoks siin kuumas teha. Finišisse ma jõudsin ja vajalikud punktid tõin Eestile ära."