Boulter on nõus rääkima mitmel põhjusel. Esiteks, ütleb ta, on selline solvav sisu muutunud normiks. 28-aastane Boulter kardab ka selle mõju noorematele mängijatele. "Oma karjääri alguses võtsin seda ilmselt väga isiklikult, just kommentaare oma välimuse kohta," ütleb ta.

Talle saadeti ka lähedasi ähvardav sõnum Prantsusmaa lahtiste esimese vooru mängu ajal Carole Monnet' vastu 29. mail.

Pärast esimese seti tie-break'i kaotust suutis Boulter end kokku võtta ja võita mängu 6-7 (4-7) 6-1 6-1.

Mõeldes saadud sõnumitele, ütleb ta, et on raske vahet teha nende vahel, mis kujutavad endast tõelist ohtu ning nende vahel, mis ohtu ei kujuta.

"Ma arvan, et see lihtsalt näitab, kui haavatavad me oleme," ütleb Boulter. "Sa ei tea tegelikult, kas see inimene on kohapeal. Sa ei tea tegelikult, kas ta on läheduses või kas ta teab, kus sa elad või midagi sellist."

Boulter usub, et suur osa talle saadetud solvangutest pärineb inimestelt, kes on tema matšidele panuseid teinud, arvestades, et ähvardusi tuleb nii pärast võite kui ka kaotusi.

Ta ütleb, et ta saab nende sõnumitega praegu paremini hakkama, aga mõju on selge.

"Mis puutub surmaähvardustesse, siis see pole lihtsalt midagi, mida sa kohe pärast emotsionaalset kaotust lugeda tahaksid," ütleb ta.

BBC Spordiga jagatud statistika näitab sotsiaalmeedia kaudu mängijate vastu suunatud väärkohtlemise taset ja seda, mida selle lahendamiseks ette võetakse.

Andmeteaduse ettevõtte Signify, Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) ja Naiste Tenniseliidu (WTA) esitatud arvud näitavad, et 2024. aastal saadeti 458 tennisistile sotsiaalmeedia kontode kaudu umbes 8000 solvavat, vägivaldset või ähvardavat sõnumit.

Märkimisväärne osa ähvardustest tuleneb kihlvedudest, väidab Signify, kes on tenniseametnikega koostööd teinud kuritarvitamise tuvastamiseks tehisintellektil põhineva tuvastussüsteemi nimega Threat Matrix.

Rohkem kui veerand kõigist väärkohtlemistest (26 protsenti) oli suunatud viie mängija vastu. Kõige rohkem oli ühelt kasutajalt saadetud 263 solvavat sõnumit. 15 kontot edastati õiguskaitseorganitele.

Kümnest kõige aktiivsemast kontost üheksa – millest enamik olid seotud vihaste panustajatega, kas suleti või eemaldati sisu.

Edasiseks tegevuseks jagati tenniseametnike ja kihlveotööstusega 39 kontoomaniku andmeid.

Kihlvedude ja hasartmängude nõukogu pressiesindaja ütles , et nende liikmed ei salli sotsiaalmeedias väärkohtlemist, sellel pole kohta kihlvedudes ega spordis.

"On ülioluline, et sotsiaalmeediaettevõtted kasutaksid selliste kasutajate vastu kiiresti meetmeid ja eemaldaksid solvava sisu."

Ka Caroline Garcia, kes oli tollal maailma 30. number, rääkis eelmisel aastal sellest, kui suure väärkohtlemise ohvriks mängijad langevad. Prantslanna palus inimestel meeles pidada, et mängijad on ka inimesed.

Garcia sõnumit toetasid teiste seas viiekordne suurturniiri meister Iga Swiatek ja US Openi finalist Jessica Pegula.

Pegula kirjeldas pidevaid surmaähvardusi kui asju, mis on nüüdseks normaalsed. "On aeg, et hasartmängutööstus ja sotsiaalmeediaettevõtted tegeleksid probleemi algpõhjusega ja tegutseksid, et kaitsta kõiki, kes nende ohtudega silmitsi seisavad."

Tenniseametnikud kasutasid Threat Matrixit esmakordselt 2024. aasta jaanuaris pärast ITF-i, WTA, All England Lawn Tennis Clubi (AELTC) ja Ameerika Ühendriikide Tenniseliidu (USTA) alustatud koostööd. Seda on viimase viie aasta jooksul kasutatud ka teistes spordialades.

See hõlmab WTA ja ITF mängijaid aastaringselt, kusjuures kõigile võistlejatele pakuti teenust Wimbledoni ja US Openi ajal.

AELTC tegevjuht Sally Bolton ütles BBC Spordile, et sotsiaalmeedia on muutnud olemasoleva väärkohtlemise taseme märkimisväärselt hullemaks.

"Püüame väga kõvasti mängijaid kohapeal kaitsta ja investeerime sellesse, et aidata sellist väärkohtlemist ära hoida," ütles ta.

"On pettumust valmistav, et sportlased ei saa oma tegevustega jätkata ilma väärkohtlemiseta, aga kahjuks on see reaalsus ja ma kardan, et ka spordile panustamine on praegu reaalsus, seega peame mõtlema, kuidas saaksime seda ohtu ja riski leevendada."

WTA ja ITF ütlesid, et mängijate kaitsmine veebipõhise väärkohtlemise eest on esmatähtis prioriteet.

"Alates platvormi sekkumisest kuni kuritarvitajate keelamiseni meie üritustelt. Kurjategijad peavad mõistma, et nad kannavad oma tegude eest tagajärgi," ütlesid nad avalduses.

WTA ja ITF kaitsesid ka olemasolevaid partnerlussuhteid, mille raames jagatakse andmeid kolmandate osapoolte organisatsioonidega, sealhulgas kihlveokontoritega, väites, et see suurendab regulatsiooni ja teenib tulu sellistele projektidele nagu Threat Matrix.

"Spordile panustamine on vältimatu, seega on ülioluline, et selleks otstarbeks kasutatavad andmed pärineksid ühest ametlikust allikast. Seetõttu on meil rangelt kontrollitud partnerlused ametlike andmepakkujatega – ilma nendeta võiks tennisele panustamine toimuda reguleerimata turgudel ja mitteametlike andmete põhjal, mille üle puudub järelevalve."