Kui suurel määral oled juubelivõistlust nautinud?

Väga suurel määral. Götzis on ju ise-enesest väike Austria linn ja kõik linnapostid on reklaame täis. Käisime apteegis, isegi apteegis olid reklaamid. Linn elab selle 50. aasta vaimus, seda näitas ka [laupäevane] võistlus, kus oli absoluutne täismaja. Ma ei ole seda oma silmadega veel näinud.

Naiste kõrgushüppe ajal oli võimatu leida kohta, et nautida täiel rinnal võistlust. Iga inimene oli siia tulnud väga aegsasti, et võistlust nautida.

Me ei saa öelda, et päris kõik tipptegijad oleks kohal – siin ei ole olümpiavõitja Markus Roothi, ei ole Euroopa meister Johannes Ermi – aga tase on sellegipoolest väga kõrge. Praegu paistab, et 8700 punktiga võib esikolmikust välja jääda ja kümmekond meest on 8500 punkti graafikus. Mida või keda sina kõige suurema huviga jälgid ja milliseid tähelepanekuid oled teinud?

Jälgin eelkõige praegusel hetkel lemmikvõistlejat [Sander] Skotheimi. Muidugi kõige rohkem jälgisin algul [Damian] Warnerit, et kuidas ta on suutnud aastate jooksul oma vormi hoida. Kas vanus on hakanud mõjuma? Kahjuks ikkagi vanus teeb oma korrektuure. Warnerit on põnev vaadata, aga päris igapäevases vormis teda ei näe.

Võib-olla olen ülekohtune, hooaeg on väga pikk ja maailmameistrivõistlused alles septembri lõpus. Kogenud tipud ei ole ajastanud tõelist vormi Götzise jaoks.

Kui oled staadionil mitte sportlase või treenerina, kas vaatad kümnevõistlust teise pilguga?

Kindlasti natuke vaatan. Tahes tahtmata lööb soov või tahe sisse. Vaatasin [Simon] Ehammeri tõkkejooksu ja mõtlesin, et mis kuramuse pärast keegi mulle selliseid õpetussõnu ei öelnud! Bryan Clay oli kõrval ja vaatasime 100 meetri jooksjaid ja unistasime, et oleks meie ajal olnud sellised naelkingad – mis aegu me oleks võinud joosta!

Eks selline emotsionaalne kaasaelamine käib mitmel rindel. Kihvt on vaadata kõrvalt, sa tead, et ei pea järgmiseks alaks valmistuma, ei pea minema 400 meetri jooksu starti. Samas üritad end jälle panna 25-30 aastat tagasi aega ja mõtled, et mis siis oleks. Põnev vaatamine igal juhul!

Sina võistlesid Götzises kaheksa korda, kuus korda lõpetasid esikolmikus ja kaks korda võitsid. Milline on sinu lemmikmälestus Götzisest?

Ikkagi lemmikmälestus on see esimene kord, kui tulin siia noore poisina. Varuväljakul heitsin ketast, aga tegin 8575 punkti – Eesti rekord. See oli minu jaoks üks karjääri võitluslikum, kõige väsitavam võistlus vaimselt. Mul hakkas hästi minema, aga see pinge hoida seda lõpuni. Ma arvan, et kõige säravam võistlus minu jaoks üldse. Kuigi olen elus paremini ju võistelnud, aga see oli hästi emotsionaalne võistlus. 8.10 kaugushüppes ja võimas isiklik rekord 400 meetri jooksus.

Sel staadionil on nädalavahetuse jooksul avatud näitus, mis ei ole pühendatud ainult Götzise võistlusele, vaid mitmevõistluse ajaloole laiemalt. Selle näituse on siia toonud Rahvusvahelise kergejõustikuliidu muuseum. Ka sina tegid äsja muuseumile annetuse, räägi sellest lähemalt.

Mõned kuud tagasi muuseum otsis kontakti ja soovisid saada mingit meenet. Tegelikult rõhutasid seda, et võiks olla Sydney olümpiamängudega seotud, olümpiavõiduga seotud. Kuna kõik asjad, mis olen kunagi saanud, numbrid, rinnakaardid, on kõik alles, siis oli lihtne leida Sydney trikoo koos numbriga. See neile väga meeldis ja [pühapäeva] hommikul andsime selle üle.

Kindlasti ei ole sa Götzises viimast korda, küllap oled siin varsti tagasi ka treenerina. Sinu koostöö Soome mitmevõistlustalendi Saga Vannineniga algas väga edukalt – sisehooajal kaks kuldmedalit. Miks Saga sel nädalavahetusel ei võistle ja millal teda võib jälle võistlemas näha?

Saga võistleb mõne nädala pärast üksikaladel Soomes, aga Saga on hästi noor sportlane ja eelmine aasta oli tal väga palju probleeme ja emotsionaalselt väga-väga raske talvine hooaeg. Nii nagu ennist ütlesin, hooaeg on väga pikk ja tegime pragmaatilise otsuse, et valmistume põhiliselt maailmameistrivõistlusteks, mis on alles septembri lõpus.

Noorel sportlasel olla emotsionaalselt heas vormis kogu aasta on väga keeruline. Üks asi on hoida füüsilist vormi ja vältida vigastust, aga teine on emotsionaalne. Sa pead olema väga valmis häid tulemusi tegema. Seepärast jätsime selle suurepärase võistluse vahele, aga tema karjäär on väga edukas veel ees. Üks aasta korraga.

Aitäh, Erki!