2000. aasta olümpia kettaheites võinuks Nool saada nulli. Kaks esimest kaart maandusid võrgus ja kolmandas tõusis punane lipp. Sellegipoolest mõõdeti katse ära ja kuigi konkurendid protestisid, siis ükski kaamera ei tõestanud, et jalg olnuks ringi serval.

See oli siiski vaid üks ärev episood, kuigi muud ei ole avalikkusele nii tuntud. Nool meenutas Vikerraadio saatesarjas "Eestimaa toimikud", et oli olümpia eel tegelikult väga heas seisus, aga siis hakkas juhtuma.

"Ikkagi fenomenaalses vormis ja mul kuulitõuke treeningul blokeeris selja ära. Pärast Sydneyt tuli välja, et mul oli puusaliigeses kaheksa sentimeetrit põletikku, aga kuna lihased olid nii toonuses, siis suutsin ikkagi väga kompaktselt olla," kirjeldas ta enam kui veerand sajandi tagust aega.

"Sydneys olid mul Fila naelad ja tol ajal hakkas Fila kasutama carbon'it [süsinikku]. Carbon oli väga uus materjal, mis oli väga kerge, väga tugev, aga samas väga habras! Minu jala järgi tehti uued naelad ja ma tellisin olümpiamängudeks natuke suurema platvormiga kaugushüppenaelad. Aga tallad olid carbon'ist ja carbon oli nii habras, et kui esimene katse soojendusel hüppasin, siis kaks naela libises alt ära."

"Jalg libises ja õudse paugu sain selga," lausus Nool. "Mul oli kaks paari kaasas, võtsin uued ja täpselt sama lugu. Siis ma istusin peale soojenduskatset, selg oli kohutavalt valus ja mõtlesin, kas tõesti mu olümpiamängud lõppevadki siin kaugushüppesektoris."

"Õnneks tegin küll enda jaoks tagasihoidliku tulemuse 7.79, aga lõppkokkuvõttes teistega võrreldes täitsa normaalse tulemuse. Eelnevalt hüppasin Gold Coasti staadionil võistlustel 7.98. Ma oma päris sooritust ei saavutanudki," tunnistas eestlane.

"Mul oli päris palju kriitilisi momente. Äraleierdatud on see kettaheide, aga tegelikult oli väga keeruline teise päeva hommik. Üldse oli Sydney väga keeruline, sest seal oli ju varakevad. Temperatuur muutus. Hommikul, kui kella seitsme ajal staadionile läksime, oli alla kümne kraadi sooja. Päeval oli 27-28 kraadi sooja."

"Kümnevõistlejate jaoks olid tingimused ääretult rasked," jätkas olümpiavõitja. "Teise päeva hommik oli ju paduvihm, kaheksa kraadi sooja ja kõik istusid, üliväsinud, keegi ei tahtnud välja staadionile jooksma minna. See oli füüsiliselt väga-väga raske võistlus."

Kui seitsmes ala ehk kettaheide oli koos oma draamadega möödas, läks olukord uuesti ärevaks eelviimasel alal ehk odaviskes. "Mäletan, kui viskasin esimese katse odas 70 meetri joonele ja napilt astusin üle. Teise katse panin alla 60 meetri joont. Siis istusin odaviskesektori pingi peal ja ma mäletan, et viskasin end üle pingi ja mõtlesin, kas tõesti nii labaselt kaotan olümpiakulla?"

"Kuna ma füüsiliselt ei jaksa lihtsalt kokku võtta. Ma arvan, et viimaseks katseks oli üks kõige rohkem füüsiliselt ja vaimselt kokku võetud võistlusi, mida olen elu jooksul teinud Sydney olümpiamängude viimane katse odaviskes."

Otsustaval hetkel sai Nool siiski kirja korraliku 65.82 ja suutis järgneva 1500 meetri jooksuga asja ära vormistada. Ta kogus kahe keerulise päevaga 8641 punkti ehk 35 enam kui teiseks jäänud tšehh Roman Šebrle.