Kuigi Belgias toimuvad maanteejooksu Euroopa meistrivõistlused leiavad aset esimest korda, kutsub Nurme võistlust ikkagi EM-iks. "Kohale on tulnud märgatav osa Euroopa eliidist. Aga pean tunnistama, et A-nimed – kümmekond nime, kes oleks iga kell valmis olümpiamängudele minna – neid ei ole. See on arusaadav põhjus, sellises formaadis on see esmakordselt ja sellevõrra on ka uudiste pinda ja tõenäoliselt ka vähem rahalisi hüvesid," rääkis ta Vikerraadiole.

"Maratoni joostakse aastas nii harva, ei taheta raisata maratoni. Küllap see on ka üks põhjuseid, miks tase ei ole nii kõva kui oli Münchenis, aga siiski 20-25 meest on sellised, keda saab nimetada Euroopa tippudeks," lisas ta.

Brüsselist Leuvenisse kulgev rajaprofiil tuleb keeruline ning tõusuderohke. "Üldjuhul kui linnamaratone planeeritakse, siis üritatakse tõususid vältida, aga mul õnnestus seda profiili oma silmaga näha, rattaga läbi sõita. Selle põhjal saan öelda, et see saab olema minu jaoks kõige raskem maraton, millel olen kunagi varem jooksnud," ütles Nurme.

Meeste maratonis tulevad starti Nurme kõrval veel Leonid Latsepov ja Karel Hussar. "Maraton on individuaalala ja meeskonna tulemuse määravad ära individuaalsed sooritused. Seega on individuaalne tulemus olulisem, aga kui vaadata Eesti rahva au nurga pealt, siis on tiimiasjad ikkagi mõjusamad," sõnas Nurme. "Esiteks tuleb lõpetada ja kui lõpetame, oleme tõenäosusega kuue hulgas."

Nurme enda eesmärk on lõpetada esikümnes. "Viimase trenni põhjal ütlen, et vorm on väga hea ja kui räägin esikümne kohast, siis ei aja jama. Arvan, et see on reaalne. Kõik on hästi laabunud, laagrid on läinud hästi, treeningud on mõistlikult tehtud. Siiralt loodan, et sellest tuleb üks vägev sooritus," ütles ta.

Latsepov ja Hussar paistavad ka heas vormis. "Mehed on terved, kõvasti treeninud ja motiveeritud. Miks mitte hästi joosta?" arvas Nurme.

39-aastane Nurme tõdes, et Brüsselis võistlemine võib tuua esile olukorra, kus ta septembris Tokyos toimuvatele maailmameistrivõistlustele ei pääse. "Kui ma sügisel istusin maha oma lähemate abilistega ja nõuandjatega, siis saime hästi aru, et kui lähen Brüsseli teed, siis võtan suure riski selles osas, et ei saa Tokyos võistelda," rääkis ta.

"Minusugune oleks ränkingu alusel üritanud sinna saada, aga kuna rajaprofiil Brüsselis on nii raske, siis kahtlen, et suudan seal niisugust tulemust näidata, mis mu ränkingut Tokyo silmas parandab. Kui peaksin Tokyosse mitte minema, siis võtan tõsiselt kaalukausile, et Berliini maratonil Eesti rekordit joosta. Minu vanuses hakkab ajaaken järjest väiksemaks jääda, tuleb tõsiselt vaadata, mida teha annab. Miks mitte võtta elus üks selline projekt ette?" ütles ta.

"Lõpuks sai otsus nii langetatud, et lähed sinna, kus sind oodatakse. Lähme üks samm korraga ja hetkel mõtlen Brüsseli peale. Enne ei saa tuleviku osas otsuseid langetada, kui see jooks on tehtud. Ükski võistlus pole pärast seda paigas. Nii olen maratonidele lähenenud, et kogu elu seisab järgmise maratoni taga," rääkis Nurme.

Eesti rekord maratonijooksus kuulub Pavel Loskutovi nimele, kes läbis 2002. aasta aprillis Pariisis distantsi ajaga kaks tundi, kaheksa minutit ja 53 sekundit. Nurme isiklik tippmark on 2:10.02, mille ta jooksis 2020. aasta veebruaris Sevillas.

"Võiks kiiresti joosta, kui kiiresti jooksen, saan tõenäoliselt kõrgema koha ja siis võiks Tokyos olla. See on ideaalne stsenaarium, äkki õnnestub," lootis ta.

Eliitgruppides on eestlastest stardis veel poolmaratonis Liis-Grete Arro ning 10 kilomeetri jooksus Morten Siht ja Laura Maasik. Laupäeval, 12. aprillil on kavas poolmaraton ning päev hiljem 10 km jooks ja maraton.