"Ma arvan, et tulemuse poolest me võtsime sealt ligi maksimumi välja," rääkis korvpallikoondise peatreener Heiko Rannula. "Kõik on meie kätes, et EM-ile saada, mis on see lõppeesmärk. Kui nüüd suurt pilti vaatad, siis ma arvan, et eelkõige see 1990. aastate lõpu põlvkond on meheks saanud, nad on küpsenud ja nüüd maitseme esimesi vilju."

Atraktiivset mängu näitava meeskonna kodused kohtumised olid viimse toolini väljamüüdud. Saalis möllas üle kuue ja poole tuhande poolehoidja ning mängudest räägiti nii kontorites kui poelettide taga tuliselt enne ja pärast duelle.

"Sa lähed sinna saali, sa juba natukene enne mängu nädal aega tunned, et midagi erilist on tulemas. Ma usun, et see on ennekõike märk, et me oleme midagi head teinud ja teistpidi rahvas ka ootab meilt palju, et see on võit," arvab Rannula.

EM-valiksarja alustati veebruaris, kui avamängus suudeti võõrsil Põhja-Makedoonia viie punktiga üle mängida. "See lõpp oleks võinud minna siia ja sinna. Ma arvan, et meil tolles mängus pidas närv vastu. Ma arvan, et selle emotsiooni pealt, selle enesekindluse pealt suutsime ka Leedu vastu teha - mitte küll ilusa mängu, aga just eelkõige kaitses see võitlus, mis meil oli - see oli päris kõva," tõdes peatreener.

Kuldsete tähtedega läheb ajalukku 26. veebruar. Korvpallikoondis teenis sel päeval oma ajaloo ühe ihaldatuma võidu. Esmakordselt alistati tiitlivõistluse mängus kulda ja karda kogunud Leedu meeskond. Suur unistus sai teoks tänu kõvale kaitsele. Kodusaalis võideti Leedut 65:59. See oli vägev õhtu!

"Hea meel, et vahest ikka juhtub ilusaid asju ka! Mul on hea meel, et see tuli siis, kui saal oli täiesti täis pakitud. See mängu atmosfäär ja see möll, mis ka praegu käib, see on imetlusväärne," ütles koondise kapten Siim-Sander Vene.

"Leeduga on meil niikuinii eriline side," tõdes Rannula. "Me oleme alati võib-olla vaadanud neile korvpalli seisukohalt alt üles. Nemad vaadanud meile ülevalt alla, ükstapuha mis mänge me mängime, on see klubiga või koondisega. Alati on natuke selline tunne, et noh, kes te olete? See alati jätab mõru maigu suhu, kui seal Leedus ära käid. Aga kindlasti ei pea see põlvkond täna enam kellelegi alt üles vaatama: kui me ise oleme maksimaalses koosseisus, terved ja valmis, siis saame kõigiga mängida. Mulle meeldib see nahaalsus ja enesekindlus ka, mis poiste silmades on. Ma arvan, et see Leedu mäng oli ere näide, et nemad võib-olla tulid natukene üleolevalt peale, meie võitlesime ja mitte ideaalse mängu, aga just selle võitlusega võtsime selle võidu kodus ära."

"Me terve satsiga saame kõik üksteisega väga hästi läbi," kinnitas korvpallikoondise keskmängija Maik-Kalev Kotsar. "Oleme ikkagi ühtehoidev sats ja võitleme üksteise eest. See on meie tugevus ja ma arvan, et see saab olema meie tugevuseks edasi minnes ka."

Kahe esimese võidu juures koondist ohjanud soomlane Jukka Toijala pani suvel ameti maha ja teatepulga võttis üle pikalt abitreenerina tegutsenud Rannula. Siin töötatud pea viie aasta jooksul aitas Toijala tõsta oluliselt just omavahelist suhtlemise taset.

"Me eestlased olemegi sellised omaette nokitsejad ja väga rääkida ei taha. Ma arvan, et ta liitis korvpalli ümber olevad inimesed üheks ja me hakkasime rohkem rääkima, hakkasime üksteist rohkem aitama ka. Mitte nii, et mina oskan seda ja sina oskad toda ja siis mina sind ei aita, et äkki läheb sul ka siis hästi. Ma arvan, et just see kommunikatsioonipool nii meeskonna sees kui ka üldiselt Eesti korvpallis," mõtiskles Rannula.

Rannula käe all mängis koondis kahel korral Poolaga. Võõrsil võeti neljapunktiline võit, kodus saadi napp kahepunktiline kaotus. Mitmeid mängijaid tabasid hooaja jooksul vigastused, kuid sügavust koondisel jagub. "See on karm spordiala, kontaktspordiala, juhtub vigastusi, juhtub igasuguseid tagasilööke. Ma arvan, et just see viimane aken näitas, kui Kotsar jäi ootamatult kõrvale ja Tass astus asemele ja tegi suurepärased mängud. Ma usun, et meil on ka teisi mehi, kes täna veel ei ole ennast näidanud," sõnas Rannula.

Kogu aasta jooksul saadi hakkama Henri Drellita, kes pääses teise eestlasena korvpallurite unistuste liigas NBA-s väljakule. Koondise jõudmine EM-finaalturniirile saab selgeks veebruaris, kui mängitakse kodus Põhja-Makedooniaga ja võõrsil Leeduga.

"Need on jälle teistsugused mängud. Eriti see esimene mäng Makedooniaga, mis otsustabki ära meie jaoks ja kõik on meie endi kätes. Siis ongi rohkem see psühholoogiline moment, et kodusaalis, võidukohustus, et seal me peame eelkõige vaimselt tugevad olema," sõnas Rannula.