Sander Šveitsi ratturi surmast: ennast paneb ka mõtlema, kui ohtlik see ala on
Šveitsis peetavaid jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlusi varjutab kohaliku noorratturi Muriel Furreri surm. Eesti profirattur Laura Lizette Sander tõdes, et sellised õnnetused panevad ka teda järele mõtlema, mis piirini riske võtta.
18-aastane šveitslanna kukkus neljapäeval naisjuunioride grupisõidus esialgsetel andmetel laskumise pealt. Furrer sai tõsise peavigastuse ja suri reedel haiglas. "Ma ise kohapeal täna ei käinud, ma ei kujuta ette, kuidas seal… see uudis tuli võistluse ajal, ma arvan, et sõitjad ise ka ei teadnud, keegi ju ei ütle, sest see rikub võistluse ära. Aga ma arvan, et meil homme stardis on vaikne minut," rääkis Sander ERR-ile. "Ikkagi väga kurb uudis. Ennast paneb ka ikka mõtlema, kui tõsine või ohtlik see spordiala on. Igasuguseid asju võib juhtuda."
Kui palju naiste seas riske võetakse? "Aina rohkem hakatakse. Kui mehed räägivad, et kes viimasena pidurdab kurvi minnes viimasel kilomeetril, kui on finišimäng juba, kui palju nugitakse ja keha kasutatakse… meil hakkab see aina rohkem sisse tulema," arutles Sander. "Aga see on ikkagi suhteliselt ebavõrdne. Kui mina näiteks oskan ratta peal enda keha kasutada, kui mul on vaja kuskile minna või teha, mul ei ole probleemi, aga sa pead ikka teiste sõitjatega ka arvestama, ei saa päris täie jõuga minna ja võtta seda riski, et panna teise inimese elu ohtu. Mingid piirid ikka on, aga see võib võistlusmomendis ka väga lihtsalt ära kaduda."
Meeste eliitklassis on laskumistel kiirused üle 100 km/h, millised kiirused on naiste seas? "Ma ei oskagi öelda, kas 100 olen kätte saanud, aga 90 juurde olen paar korda saanud. See peab muidugi suhteliselt kurvideta laskumine olema," rääkis Sander. "Mehed muidugi võtavad rohkem riske. Naised grupis natuke mõistavad rohkem. Eriti kui on vihmane, võtavad kõik rahulikumalt, näitavad ohtusid jne. Kuna meil see kiirus tegelikult ei ole nii suur, on natuke rohkem reageerimisaega ja sellised hullemad õnnetused ikka saab ära hoida."
"Aga rattavalitsemine on ikka erinev. Mehed päästavad paljud olukorrad ära, aga naised ei suuda ja siis panebki pool punti üksteise otsa külakuhja. Selliseid lollakaid kukkumisi on naistel pigem," jätkas ta. "Väga selliseid kiiruse pealt riskivõtmiste tõttu kukkumisi väga ei ole, vähemalt mina ei ole kogenud."
"Kui tahad võita, pead minema maksimumi võtma. Nagu minagi Baloise' tuuril sel aastal Belgias. Läksin eraldistardis maksimumi võtma ja mingites kurvides alla ei andnud, paningi suure hooga kraavi," lisas ta. "Kahjuks nii läheb vahel ja sellega tuleb leppida, ei ole midagi teha. Kui tahad võita, pead endast 101 protsenti andma."
Sander ja Elina Tasane võistlevad laupäeval MM-il naiste 154,1 km pikkuses grupisõidus. Kas Furreri surma tõttu võib eeldada, et sõit tuleb paljudele emotsionaalselt raske? "Kindlasti. Ega mul endal on ka peas, et need laskumised siin… esiteks on väga libedad kaevuluugid, neid on väga palju siin linnas. Laskumised on väga kiired, on ka tehnilisi kurve," kirjeldas Sander. "Ainuke asi, mis tekitab selle ohtliku momendi, ongi see, et see on nii kiire. Seal ei ole midagi päästa, kui sul jooks alt ära hüppab. Libisedki lihtsalt kuskile."
Kuni 23-aastaste noormeeste 173,6 km pikkuse grupisõidu võitis sakslane Niklas Behrens, edestades lõpuspurdis slovakki Martin Svrcekit. Pronksi võitis belglane Alec Segaert, kes kaotas võitjale 26 sekundiga. Peagrupis finišeerinud Frank Aron Ragilo sai 55. koha, kaotades 15.43. Markus Mäeuibo katkestas.
Toimetaja: Maarja Värv