Räägi sellest Jaapanisse minekust ja miks sa sellise valiku tegid?

Tunnen, et see World Touri ring on täis saanud, mul ei ole selles seltskonnas enam palju realiseerida ega ka seda taset, et siin jätkata. Võiksin siin vinduda edasi ja olla lihtsalt tiimikaaslane, loota, et saan millegagi hakkama, aga mul ei ole selliseid unistusi nagu mul oli noorena. Kujutan ette, et Madis Mihkelsil on näiteks unistus jõuda Pariis-Roubaix'l poodiumile, aga need jäävad mulle kättesaamatuks ja aeg töötab ka minu kahjuks.

Rattasõit on elustiil, sellest ma veel loobuda ei taha. Vorm on mul tegelikult hea, kui ma taset vahetan, on rattasõit ilmselt nauditavam. Võib-olla võidan ka mõne võidusõidu, see ei ole küll põhiline, selleks peab endiselt vaeva nägema, aga seda saab nauditavamalt teha. Rahad on väiksemad, riskid on väiksemad, pinged on väiksemad, ootused on väiksemad - enam suurtuuri etapivõidu peale minema ei pea, keegi seda ei nõua. Olen täiesti kastis, surmväsinud, Vuelta käib ja ma teadvustan endale, et ma ei pea enam mitte kunagi midagi nii hullumeelset tegema. Võidusõidud jäävadki maksimaalselt nädalapikkusteks ja on teistsuguse iseloomuga. Hakkan võistlema ainult Aasias, väga ebatõenäoline, et ma ühtegi Euroopa sõitu veel teen ja see on boonuseks - siin ma olen kõik ära näinud, kõik ära teinud, mida suudan. See tundub väga õige koht, kuhu minna.

Aasia turul mõeldakse spordis päris suurelt. Kui ambitsioonikas sinu tiim on ja mida nad sulle kokku lubasid?

Saime selles suhtes läbi räägitud, et saan lõpuks Eestisse elama kolida, ma pole Eestis elanud viimased 15 aastat. Hakkan võistluste vahepeal koju lendama. Võistluste arv jääb poole vähemaks. Tiimi ambitsioon ei ole midagi megamonstrumit, meeskond unistab lihtsalt Aasias läbi löömisest, kerkida Aasia üheks parimaks rattavõistkonnaks. Nad olid sellel tasemel juba enne covidit, nüüd tahavad sinna tagasi tõusta. Nende jutumärkides MM on Jaapani velotuur, kus oodatakse, et midagi ära teeksin. Üleüldse kõik Jaapani sõidud, üks kümme sõitu ongi aasta peale ja need oleks kõige tähtsamad. Praegu võistleb meeskond Türgis, ilmselt saab ka Euroopa poole, aga Türgist kaugemal ei käida.

Räägime Vueltast ka. Kaks nädalat sõidetud, mida enda seisu kohta ütled ja kui karm see teine nädal ikkagi oli?

Enda seisundist nii palju, et taastumine ei ole kunagi minu kõige suurem märk olnud, selle olen aastatega selgeks saanud. Kui võrdlen ennast teiste meeskonnakaaslastega, siis minu väsimusnäitajad on topeltsuured. Teistel on enam-vähem sama koha peal, mis olid stardis. See on see, mis on mulle saatuslikuks saanud alates noorest, ma ei ole jõudnud suurtuure sõita, olen olnud nädalaste tuuride mees. Näitajad on suhteliselt kehvad, aga jalad on iseenesest all. Jõuan võidusõitu teha küll, ma ei ole kehvade seas, pigem liidrite selja taga. Olen heas vormis, aga tunnen, et pole tippvormis. Siin Vueltal peab olema väga hea, et jõuda ka tulemuseni. See väike nõks ongi puudu, et kui kõvad mehed hommikul atrõõvi jooksikute sekka lähevad, siis mina ei jõua raske koha peal minna. Siledamate kohtade peal olen proovinud kõvasti, mitmeid kordi väikeste puntidega eest ära saanud, aga ei ole nii näkanud, et tagaajamine ära lõpetatakse. Kogu aeg on needsamad 15-20 meest, kes on teistest peajagu üle, kohe liidrite selja taga ja minu ees. Tulebki loota, et viimasel nädalal näkkab ja saan eest ära või et vorm läheb natuke paremaks. Girol võitsin ju 20. etapi, see oli üks suurtuur, kus hakkasin viimasel nädalal äkki imekombel taastuma. Kõik on võimalik.

Enesetunne ei ole halb, ma tean, mis on halb enesetunne. Praegu on tegelikult päris hea. Kui võrdlen varasemaid etapivõite suurtuuridel, siis sõidustiil on aastatega väga palju muutunud. Kui vanasti magasid mineku maha ja ütlesid raadios tiimibossile, et kuus meest sõitsid eest ära, siis öeldi okei. Kui nüüd nii öelda, siis tuleb vastu: "kuus meest on eest ära ja meid ei ole?!" See tähendab, et pead hakkama taga täiega valama. Sõidumaneer on väga agressiivseks muutunud, need jooksikud ei saa enne eest ära, kui kõik ei ole täiesti ribadeks ja kellelegi jõudu ei ole. Atrõõvi saamine on selle vana ajaga muutunud.

See tundub selle aasta märksõna kõigil suurtuuridel - võitlus jooksikute sekka saamiseks on ikka väga hulluks läinud?

Tiimid on tugevamaks muutunud - kõik treenivad suhteliselt õigesti, toituvad õigesti, vigu ei tee. Noori mehi võetakse tiimidesse koormustestide tulemuste järgi ehk kõik ongi talendid. Need, kes rattasõitu ja numbreid jagavad - 6,5w/kg kohta pool tundi sõita, siis ees pundis ära ei istu ja atrõõvi ei saa. See juhtus mul eile. Vanasti sõitsin sellega nädalastel tuuridel pjedestaalile ja sellega võis ka võidusõite võita, aga Vueltal on nii palju talente koos ja väga raske on püünele saada. See teebki võidusõidu agressiivseks, käib hull andmine, sest kõik meeskonnad on talente täis. Kui mina lõpetasin kümme aastat tagasi etappe palavikus ja võitsin paar päeva hiljem etapi, siis praegu on keegi haiguse puhul kohe kodus - pole võimalik etappi isegi lõpuni nihverdada.

Pühapäevase etapi lõputõusul kerkis tõusunurk 24 protsendini. Milline oli see kogemus, kui hull see oli ja milline see rampas inhumanas sinu silme läbi välja nägi?

24 protsenti iseenesest nii väga hull ei ole, seda võib ju sada meetrit sõita, aga see tõus ise oli 20 km pikk ja viimased kolm kilomeetrit läks 20 ligidale kogu aeg. Viimane 200 meetrit tõmbas mul küll näo muigele, vaatasin kiirust, see oli 3,9 km/h ja andsin sealt tõusust täiega üles, muidu oleks lihtsalt seisma jäänud. 3,9 - see on naljakas!

Lõpetuseks natuke üldarvestusest ka. Pakuti, et Primož Roglic võtab sel nädalal Ben O'Connorilt liidrisärgi ära, aga ei võtnud ja pühapäeval praktiliselt midagi tagasi ei saanudki. Kas Roglic võtab selle asja ikkagi ära?

Roglic on tugev kindlasti, kui siin mingeid vimkasid sisse ei tule, siis ta võtab selle ära. Suurtuuril võib aga kõike juhtuda, sest kõik on väsinud. Kui Roglicil on üks halb päev, üks kukkumine - ta ju kukub ikkagi tihti - on siin kõik väga lahtine. Enric Mas tuleb ka tagant O'Connorile hirmsa hooga lähedale. Minna on veel viis päeva, neist neli on päevad, kus nad suudavad vahesid sisse sõita. Ütlen ise, et Roglic, aga on 50 protsenti võimalust, et võidab Mas või O'Connor.