8. detsember märgib Eesti Olümpiakomitee 100. ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi 60. aastapäeva, mispuhul lasti välja raamat "Olümpia lugu", mis annab ülevaate kõigist senitoimunud olümpiamängudest.

Sõõrumaa ütles, et Eesti spordi üle võib uhkust tunda. "Sada aastat on sada aastat ja sünnipäev on sünnipäev. Nagu ikka, sellisel puhul käid läbi ajaloo ja mõtled natuke tuleviku peale. Me oleme võitnud 44 olümpiamedalit ja oleme üks enim medaleid võitnud riike inimese kohta," sõnas EOK president. "Üks edukamaid väikeriike, tähistamiseks on põhjust küll ja küll."

Sõõrumaa lisas, et kuigi eestlasi võib järgmisel aastal Pariisi olümpiamängudel olla vähem, läheb EOK president ikka medalit koju tooma. "Kes spordist teab midagi, teavad väga hästi. Teame, et 2010-2012 oli Rootsist Göteborgi linnast ühest treeninggrupist viis maailma tippatleeti. Neli-viis aastat hiljem sai kogu Skandinaavia Rio de Janeiro olümpiamängudel kergejõustikus vähem punktikohti kui Eesti," sõnas ta.

"Niimoodi võib asi tippspordis muutuda. Hullu ei ole midagi, mina lähen uhke tundega Pariisi olümpiamängudele ja toome sealt ka mõne medali ära," sõnas EOK president.

Eesti Olümpiakomitee on alates Venemaa sissetungist Ukrainasse seisnud selle eest, et agressorriikide sportlased Pariisi olümpiale ei pääseks. Samas on rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) sõnum olnud pigem segane ning lõplikku otsust agressorriikide sportlaste osas veel tehtud pole.

Kui suur on tõenäosus, et järgmisel suvel astub mõni Venemaa või Valgevene sportlane Pariisi olümpiaareenile? "Soovitan olla rahulik. Kõik mängivad diplomaati, maailm on suur. Tõepoolest, kui vaadata ROK suurt saali, siis kaks kolmandikku ei saa aru, mida need väikesed Balti riigid ja Skandinaavia seal jauravad, sest sõda käib igal pool ja kõigil on mured."

"Me teame, mis tähendab sõda Venemaaga ja see on maailma sõda. See on väärtuste sõda. Ma arvan, et sinna ei saa peaaegu keegi," sõnas Sõõrumaa, lisades, et võistlustele pääsevad sportlased peavad tõenäoliselt olema elanud osa elust välismaal. Samuti peavad nad läbima dopingukontrollid ja kõik teised kontrollid, mis neile seatud on. "Seal on palju takistusi. Ei jõua kvalifitseeruda, isegi, kui keegi laseks peale. Ja lõpuks võib-olla Pariis ka ei lase."

Sõõrumaa rääkis ka Eesti spordikorraldusest ning selgitas, et Eesti Olümpiakomitee on üks väheseid maailmas, mis seisab nii olümpismi edendamise kui rahvatervise eest. Just see teine aspekt vajab veel tööd.

"Siin ongi murekoht, millega tuleb järgmistel aastatel hästi kõvasti tegelema hakata. Murekoht on see, et spordi tehakse eelkõige selleks, et tervis oleks korras. Aga siin praktiliselt seisab Eesti samas kohas, kus 30 aastat tagasi," ütles Sõõrumaa. "Järgmise 100 aasta künnisel tuleb igal juhul paika panna riiklikud prioriteedid ja riiklik ülesanne spordi ja liikumise suhtes. Kui inimesel ei ole tervist, siis kõik muu on tühine."