EOK peasekretär Siim Sukles ütles esmaspäeval Delfi Spordile, et Baltikumi ja Skandinaavia olümpiakomiteed arutasid ROK-i otsust agressorriikide sportlased järgmisel suvel Pariisi olümpiamängudele lubada. "Päevakorras oli ka võimalik boikoteerimine ja kokkuvõte oli väga selge: hetkel jälgime, mida teeb Ukraina riik ja olümpiakomitee. Sellest sõltub väga palju," ütles ta.

"Nii palju kui me praegu oma inimeste kaudu teame, siis on ukrainlased seisukohal, et ROK tegi küll väga halva otsuse, aga kindlasti ei ole otsustatud mänge boikoteerida," lisas Sukles.

Ta lisas, et Eesti hakkaks boikotti kaaluma siis, kui on näha, et sellest midagi muutuks. "Ma ei oska öelda kindlat numbrit, sest kui on kümme imeväikest riiki, siis ei juhtu midagi. Boikotil peab olema mingi mõju ja olümpiamängude korraldajad peavad aru saama, et asja tuleb tõsiselt võtta," ütles Sukles. "Kui Eesti otsustab, et me boikoteerime olümpiat ja ei saada sinna 30 sportlast, siis paratamatult pole see mingi jõuõlg."

EOK president Urmas Sõõrumaa kommenteeris reedel ROK-i otsust ja ütles "Terevisioonis", et olümpiamängudele pääsemine on Venemaa ja Valgevene sportlaste jaoks väga keeruline. Pariisi olümpiamängud algavad 26. juulil ning lõppevad 11. augustil.

ROK-i otsuse järgi lubatakse Venemaa ja Valgevene sportlased olümpiamängudele vaid individuaalaladel. Samuti oleks nad kohustatud osalema neutraalsetena ega tohi kasutada oma riigi sümboolikat (lipp, vapp, hümn). 

Avalikult Venemaa sissetungile Ukrainasse toetust avaldanud sportlasi olümpiamängudele ei lasta, sama tingimus kehtib ka treenerite ja muu tugipersonali puhul. Lisaks ei tohi sportlased olla seotud Vene relvajõudude või riigi julgeolekuorganitega.