Ehkki 2024. aasta Pariisi suveolümpiale pääsevate sportlaste arv järgmise pisut enam kui poole aastaga kindlasti kasvab, siis hetkeseisuga on olümpiaküpsust tõestanud vähem kui kümme Eesti sportlast. Jaan Martinsoni Päevalehe kommentaarist alanud teemakäsitlus viis järjena Eesti Olümpiakomitee juhtide tõdemuseni, et võrdluses mitmete teiste maadega on meil tippspordi riiklik rahastus vähene ning mahajäämus maailmast kasvab.

"Kas on piisav, mida riik teeb? Alati võiks olla rohkem. Me alati täidame miinimumi. Aga sport on ka preventatiivne vahend säästmaks näiteks Haigekassa arvelt meeletult eelarvet. Ennetamine on kordades odavam, kui tagajärgede likvideerimine," ütles sõudmise olümpiapronks Allar Raja.

Sõudmises tiitlivõistlustelt kümme medalit võitnud 40-aastane Raja leiab, et olümpiakomitee kaudu tippsportlasteni jõudva raha suuruse üle pole põhjust väga nuriseda, kuid noored vajavad tugevamat taustsüsteemi. "Näen, et see vundament, mille pealt tippsportlased kasvavad, võiks olla laiem. Ja seal võiks rahastus olla suurem, et saaksime näiteks C-kategooria palga või toetuse peale võtta rohkem noori."

"Kui sa pole täna tippspordis veel tulemust teinud ja ütleme, et oled spordikoolis, nagu täna Audentes, kolm aastat õppinud, siis peale selle oled nagu natuke alasti. Siis aitab sind kas klubi või erasponsorid ja tekib olukord, et kas valid sporditee või ei vali," lisas maadluse olümpiahõbe Heiki Nabi.

Olümpiakomitee käivitatud noorte saavutusspordi toetussüsteemi tagab väljavalitutele kuni kolm tuhat eurot aastast. Täiskasvanute toetuse suurus sõltub otseselt kohtadest tiitlivõistlustel: A-tasandil on olümpia ja MM-võistluste medalistid, Euroopa meistrid, sealt edasi esikümne või esikaheksa sportlased ja olümpiakandidaadid.

"Selleks, et üldse sinna A-peale jõuda, pead juba maailma tipus olema. Aga et sinna jõuda, kui oled C-kategooria sportlane, siis sul on küll mingi väike ettevalmistustoetus, aga sul puudub igasugune sissetulek elamiseks. Siis on väga raske hakata täitma neid eesmärke, et jõuda veel kõrgemale," selgitas maadluse Euroopa meister Epp Mäe.

Meie kahe tippmaadleja, kahtedel olümpiamängudel võistelnud 31-aastase Mäe ja 38-aastase Nabi hinnangul tuleks oluliselt enam investeerida ka tippspordi tugisüsteemi.

"Meil on võrreldes naaberriikide või üldse spordi suurriikidega Eestis puudu ühtne treeningkeskus. Nimetame seda siis olümpia-treeningkeskuseks, kuhu kõik meie tipud saavad kokku tulla. Kui saame kõik üheskoos treenida, meil on seal loodud kõik võimalused ja tugiteenused, mis on vaja. Kui saame selle kõik ühte kohta, siis saame hakata ka noori sinna keskusesse juurde tooma. Kui noored näevad tippe ja kuidas treenitakse, siis see üleminek täiskasvanute tasemele saaks ka olla sujuvam," märkis Mäe.

"Tippsport teistes riikides, võib-olla tugiteenuste võtmes, on natuke eest ära liikunud. See on see, mida ma oma kogemuse pealt olen näinud. Tugiteenused on nii head, et võistlustele tullakse oma telgi, personali ja treeningvahenditega: külmabassein, barokamber. Et see pool on kulukas kindla peale, aga lõpuks määravad need detailid tipptulemuse. Kui me neid nüansse ei täida või jääme seal oluliselt maha, siis on väga keeruline nõuda ka tipptulemust. Eesti sport võib jääda keskpäraseks," nentis Raja.

Raja ootab ka selget riigipoolset sõnumit, et Team Estonia on vajalik ja seal on kasvuruumi. See oleks selge sõnum ka noortele sportlastele ja tervele ühiskonnale. "Kogu see laiem funktsioon on see, et sport tegelikult toob kokku kõikide sektorite ja erinevate valdkondade inimesed. Ta reaalselt ühendabki ja seda ei maksa nagu alahinnata. Eriti kui poliitiliselt on mingid lõhenemised ühiskonnas. Sport on see, mis toob head emotsiooni."