Heina sõnul on ta noorsportlase ülearendamise vältimiseks võtnud eesmärgiks tagada, et Jefimova karjäär osutub võimalikult pikaks. "Kui ta soovib, võiks ta käia kolmel-neljal-viiel olümpial; et selline päris tippspordi tegemine algaks pärast gümnaasiumi. Kuni selleni tuleks hoida jõutreeningute ja teatud asjade pealt tagasi, mida saab hilisemas arenguetapis juurde panna," sõnas Hein.

"Ujujad hakkavad üldiselt kahekordseid trenne juba väga noorena tegema ja ka täna hommikul võtsin juba kell viis Eneli peale ja läksime trenni. Kui siin veel vinti peale keerata, siis suure tõenäosusega on ujumisisu võib-olla pärast gümnaasiumi kadunud," tõdes Hein.

Treeneri sõnul välditakse liigkoormust puhtalt ka seetõttu, et Eestis pole tippujujale sobivaid tingimusi. "Meil pole päris selliseid võimalusi, mis on konkurentidel. Kui meil oleks basseiniaeg piiramatu ja tipptasemel jõusaalid kättesaadavad, oleks võib-olla kiusatust rohkem. Tingimused panevad mingid raamid ette ja kuna ta on ikkagi veel kooliõpilane, üritame tal lasta ka koolile keskenduda," ütles Hein.

Samuti peab treener suutma Heina sõnul treeningud noorte jaoks huvitavaks teha. "Lihtne oleks noor panna edasi-tagasi ujuma, aga neid trenne saab teha huvitavamaks. Noorte keskendumisvõime on natuke lühem, neil on vaja uusi harjutusi, keskkonda ja muutusi. Kindlasti tuleb treeneritel vähe loomingulisem olla, treeneritel leida viise, kuidas noori ujumise juures hoida."

"Lapsevanema põhiline roll oleks noorsportlase puhul hoolitseda, et laps magaks kaheksa tundi ja sööks korralikult. Kui sa oled mingi klubi ja treeneri välja valinud, siis treeningprotsessi ma ei soovita lapsevanemal sekkuda. See võib tekitada segadust," lisas Hein.