Laukkast sai 1990. aastate lõpus esimene Soome profirattur, kes võtnud osa kõigist kolmest suurtuurist. Lisaks Taaramäele kuuluvad tema klientide nimekirja mitmed rattamaailma tipud, näiteks Romain Bardet, Jan Hirt, Alexander Kristoff ja Benoit Cosnefroy. Käimasoleval Vueltal väntab lausa 17 tema klienti. "See on palju! Tavaliselt on suurtuuril neid 12-13, aga seekord on rohkem," rääkis Laukka legendaarsel Col du Tourmalet'l ERR-ile.

"Meie koostöö on juba kestnud kauem kui kümme aastat. Teadsin Reinu, olin temaga juba kohtunud. Ühel õhtul helistas ta mulle ja ütles: "Joona, mul on probleem." Siis hakkasime koostööd tegema, esmalt lahendasime probleemi ja oleme sealt samm-sammult edasi liikunud," meenutas Laukka ühise teekonna algust.

"Rein ei ole päris tavaline klient, meie suhe on lähedasem. See pole ainult töö, ta on ka minu sõber. See ei ole klientidega alati nii, aga tema puhul küll," lisas soomlane. "Kui on aeg rääkida lepingust, räägime lepingust; muidu sellest, kuidas võistlemine ja treeningud kulgevad. Ühel perioodil aastas keskendume tehingutele, muul ajal sportlikule poolele. Meie räägime omavahel rattaspordist, aga tiim ja sportlane otsustavad, mida ta ratta seljas teeb."

"Ma arvan, et heal päeval on tal jätkuvalt võimalus suurel sõidul võidutseda. Muidugi on kokkuvõtte peale sõitmine nüüd selja taga. Aga heal päeval suudab ta ikkagi maailma parimaid võita. Vueltal võidutses ta viimati kaks aastat tagasi, sellest pole nii palju möödas," sõnas mänedžer.

Lisaks Taaramäele pakkus Laukka aastate eest agenditeenust ka Gert Jõeäärele ja Rene Mandrile, sõitis World Touris samal ajal Jaan Kirsipuuga ning puutus mõistagi kokku ka Tanel Kangertiga. Tema sõnul on eestlastega palju lihtsam koostööd teha. "Tean neid inimesi ja kultuuri, seda, kuidas sõitjad mõtlevad. Sama kehtib ka nende jaoks minu kohta. Eestil on peale tulemas palju talente, aga et saada heast väga heaks, peab astuma suure sammu."

Laukka sõitis profina aastatel 1995-2002 ja on agenditeenust pakkunud enam kui kümme aastat, ehk on rattamaailmas toimuvaga pikalt sina peal olnud. "Mõnes mõttes on rattasport muutunud, aga teisalt jälle mitte nii väga. Tiimid on palju suuremad, organisatsiooniline pool palju tugevam. Sõitjatele pakutakse nüüd täispaketti. Vanasti oli lähenemine individuaalsem, ratturid pidid rohkem individuaalset tööd tegema. Ehk ühelt poolt on seljatagune kindlam, aga teisalt on sõitjatel vähem vabadust," rääkis Laukka.