Eesti ja Soome võrkpalliklubide eestvedamisel käib töö selle nimel, et juba sügisest algaksid mängud uues, kahe riigi ühises liigas. Idee on õhus olnud pikalt, aga seni pole teostuseni jõutud. Praeguse tööplaani järgi osaleksid esimesel hooajal neli Eesti ja neli Soome klubi. Eestist teeksid seega kaasa kõik praegu kõrgeimal tasemel mängivad meeskonnad: Tartu Bigbank, Selver/TalTech, Võru Barrus ja Pärnu.

Kuna oluline on lahendada logistilised küsimused, liituksid uue liigaga esialgu neli klubi Lõuna-Soomest. Liiga formaat tuleb hoolikalt läbi mõelda, sest kindlasti jääb alles ka Balti liiga. "Ma olen praegu mõõdukalt optimistlik. See initsiatiiv on praegu Tartu ja siis Soome poole pealt Raisio Loimu käes," rääkis Eesti Võrkpalli Liidu spordidirektor Kert Toobal. "Nemad on seal kokkuleppeid teinud, nemad on omavahel rääkinud. Raiso Loimu, peaks olema Soome poolt see vedaja ja Tartu Eesti poolt. Eesti klubid on koos istunud, seal on alaliidu esindajad ka olnud, vestlused on käinud ja on käimas. Selles mõttes asi liigub."

Eesmärk raputada turgu

Kuidas see praktikas on selles mõttes välja näinud – kui kaugel alaliit seisab või kui palju on ta kõrvaltvaataja rollis olukorras, kus see on klubide initsiatiiv olnud? "Eks see aastate jooksul on ju muutunud. Vahepeal on alaliit initsiatiivi rohkem üles näidanud, siis pole klubid päriselt kaasa tulnud, siis oli see koroonaaeg. Eks need neid seisukohti on olnud erinevaid, see idee on ju olnud pikalt juba, et sinna suunas peaks liikuma," selgitas Toobal. "Ja kuna sellel hooajal Tartu euroteekond oli selles mõttes hästi konarlik, eelarveliselt, et seda oli hästi raske prognoosida ja sellest tingitult see Soome väljund võikski olla selline Euroopa asemik, et me saame sealt vajalikud mängud. Ja me saame planeerida paremini oma eelarveid."

Milline võiks liiga struktuur alaliidu vaates praegu olla? Olukorras, kus ju Eesti-Läti liiga kusagile ei kao? "Eks idee mõttes ongi, et need mängud toimuksid suhteliselt samal ajal kui euroliiga mängud muidu toimuvad, et see oleks ära jaotatud. See kindlasti tähendab seda, et Eesti-Läti liiga ei saaks olema neljavooruline, vaid oleks tõenäoliselt kaks vooru. Ja siis see Soome liiga oleks suure tõenäosusega aasta lõpuks juba mängitud. Selline plaan on," avaldas Toobal. "Mis selle eesmärk on, kindlasti ongi see, et natukene raputada turgu, natukene raputada lätlasi, natukene tekitada siin enda sees sellist särinat ja värinat, et midagi on muutumises, midagi toimub ja sellega siis võib-olla kaasata ka uusi ideid ja uusi inimesi."

Nende aastate jooksul, kui see on teemaks olnud, siis kui suur huvi Soome poolt on olnud? "Soomel on täpselt sama probleem, et nad mängivad omavahel ja tekib lihtsalt see väsimus, et otsitakse midagi muud," hindas Toobal. "Soomes tõenäoliselt need klubid, kes eurosarja on mänginud, nemad mängivad seda edasi ja sellest siis võtaksid osa need, kes eurosarja ei taha mängida ja otsivad lihtsalt mingisugust muud väljundit. Eesti klubide näol seeväljund võiks siis olla nende jaoks piisav."

Vaja arendada kogu Eesti võrkpalli

Kui kõva sõna see liiga sportlikus mõttes oleks? Teadmata küll täpselt, millised on need Soome klubid, kes siis, kui see peaks kõik teoks saama, liituvad selle ettevõtmisega. "Kindlasti see annab täiesti uue suuna, annab mängijatele uue hingamise ja sära. Et sa ei pea selle bussi otsa sinna Riia poole keerama, vaid saad praamiga üle lahe sõita," muheles Toobal. "See kindlasti ei ole vähetähtis, et mängijad samamoodi sellest rutiinist natukene välja tuua ja pakkuda natukene teisel pool võrku teisi nägusid."

Johannes Vedru vestles loodavast Eesti-Soome liigast Võru Barruse peatreeneri Oliver Lüütsepaga, kes on treeneritööd teinud ka Soomes. Oliver Lüütsepp rääkis, miks klubid initsiatiivi haarasid ja mis eesmärke uus liiga teeniks. "Kõik on uus ja huvitav ja ka Balti liiga väljund on meie jaoks suur väljakutse. Aga vaatame n-ö optimistlikult tulevikku ja oleme proovimas teha ikkagi jätkusuutlikku projekti. Peame vaatama tervikpilti, kuidas kogu liiga saaks areneda, kuidas Eesti võrkpall saaks areneda," arutles Lüütsepp. "Me ei näe siin praegu tormijooksu Balti liigas, et järgmine aasta meil oleks jälle võib-olla 10-11-12 meeskonda, nagu on headel aegadel olnud. Seetõttu kindlasti selline lisaturniir oleks vajalik. Me Võrus võime veel ühe aasta mängida seda Balti liigat, rahvale on see huvitav, kui kaugele me jõuame, kuidas me erinevate vastastega mängime, aga lõpuks, olgem ausad, seitse meeskonda on meie liiga jaoks ikkagi natuke liiga vähe. Ja seetõttu siin klubid ühiselt ongi pilgud jälle taaskord Soome poole seadnud."

Kas Soomes töötades oli tunnetada, kas Eesti klubide jaoks see soomlaste kaasamine on suurem unistus olnud kui Soome klubide jaoks koos eestlastega mängida või on sealtpoolt reaalselt selline suur huvi ka, et nendele annaks midagi päriselt juurde? "See on selline mitme otsaga asi. Soomlastel on mestaruusliiga läbi ajaloo tegelikult väga tugev ja konkurentsivõimeline liiga olnud. Küll on seal omad mured ja eks nemadki peavad vaatama, kuidas tulevikus asja veel huvitavamaks teha," arvas Lüütsepp. "Aga Soome on selles mõttes tugev, et neil on ikkagi stabiilselt 11-12 meeskonda liigas, pluss neil on süsteem, võimalus kukkuda välja esiliiga meeskondadel, võimalus tõusta üles ja esiliiga esimene ots on küllaltki tugev ja ikka igal aastal mõni meeskond tekib, kellel on ambitsioon tõusta esiliigast ka mestaruusliigasse. Selles mõttes neil on oma see tervik natukene parem kui meil ja publikuhuvi üle nad ka kurta ei saa."

Leida tasakaal atraktiivsuse ja kulude vahel

"Soomes on võrkpall küllaltki palju väikestes linnades-kohtades ja seal seda publikuhuvi üldiselt on päris hästi, aga teatud klubid ikkagi on väga meelestatud, et Eesti-Soome ühisliiga mingi projekti võiks käima tõmmata," jätkas Lüütsepp. "Samamoodi on neil seesama eurosarja teema, et juhuslikkus, mis seal tekib, aga kellegi teisega tahaks ka vahepeal mängida. On teatud klubid, kes on väga huvitatud sellest ja nende initsiatiiv on ka see, et teisi Soome klubisid natuke kaasa tõmmata. Ja kui me praegu räägime siin neljast Soome klubis, siis suure liiga peale, kus neid on 10-12, ma usun, et need neli klubi sealt leitakse, kellel see huvi on olemas ja suure tõenäosusega võib-olla esimesel aastal saavad need Lõuna-Soome meeskonnad olema, et siin erinevate reisikulutuste ja muu puhul, mis seal tekib."

"Aga ma usun, et sellel asjal on perspektiivi, loodame, et ühiselt leitakse hea formaat ja see tasakaal atraktiivsuse ja kulude vahel," lisas ta. "Eks see kulupool on kindlasti ka see, mis Eesti klubisid mitte ei hirmuta, aga see on see koht, kus tuleb väga tõsiselt vaadata, kui palju need asjad maksma lähevad ja loodetavasti see liiga oleks nagu atraktiivne ka teatud sponsoritele, kes võib olla toetaksid siis klubisid või seda liigat tervikuna."

Kui võtame näiteks mõne Helsingis asuva klubi, kas tal on kallim sõita Põhja-Soome kuskile kaugele liigamängu mängima või Võrru tulla? "Helsingi on suur linn, aga neil ka pole oma klubi. Helsingi äärelinnas Vantaas on klubi ja ülejäänud sealt Helsingist paari tunni kaugusel need lõunaklubid," selgitas Lüütsepp. "Küsimus, ma arvan, on selles üleveos. Kui saadakse võib-olla sponsorleping mõne laevafirmaga, mis kindlasti hõlbustaks ülesõitu lahest. Ma arvan, et nendel võistkondadel paar tundi sõita, siis laevas lõuna teha ja siis paar tundi sõita on täiesti mõnus reis võrreldes sellega, et kolmteist tundi Lõuna-Soomest Rovaniemi reisida. Aga soomlased on harjunud neid pikki reise tegema, ma arvan, et selle reisi taha neil see asi ei jää ja kulude mõttes ka ei tohiks väga erinevust tulla. Küsimus ongi sellest laevasõidus üle lahe."

Tartu ja Selver oleksid Soomes tasemelt eesotsas

Kui me võtame need Lõuna-Soomes asetsevad klubid, mis tasemel meeskonnad seal on? Saame neid otseselt võrrelda näiteks Tartu või Võruga sellel aastal Eestis? "Ma arvan, et isegi mõned aastad tagasi kui meil olid Saaremaa ja Tartu ja Selver väga tugevad, siis need meeskonnad oleks Soomes kindlasti võinud mängida vabalt medalitele. Praegu, ma usun, ka Tartu meeskond ja Selver, kes siin Eestis finaalis mängivad, oleksid võimelised Soome esiotsas pusima. Samamoodi Võru ja Pärnu. Ma ei julge öelda, et me oleksime seal viimased, aga ütleme siis, võib-olla seal play-off'i piiri peal, Soomes kuskil kaheksanda-üheksanda koha peal," analüüsis Lüütsepp. "See tase Soomes on ühtlane ja praegu võib-olla meie tase nii kõva ei ole, aga kindlasti me ei ole nagu peksupoisid, meil on kindlasti omad võimalused. See ei ole öö ja päev, see tasemevahe. Kui taoline liiga tuleks, siis kindlasti see oleks motivatsioon Eesti klubidele komplekteerida võib-olla veel grammi võrra tugevamaid meeskondi."

Aastaid klubivõrkpalli Soomes mänginud nurgaründaja Andrus Raadik nõustus Eesti ja Soome klubide taset võrreldes Oliver Lüütsepaga. Raadiku sõnul tuleks ühise liiga loomine igal juhul kasuks nii Eesti kui ka Soome klubidele. "Kui ma Selveris mängisin, olid Selver, Tartu, Saaremaa, ma julgeks väita, ikka väga heal tasemel. Siis nad oleks kindlasti siin Soomes kulla peale mänginud," ütles Raadik. "Praegusel hetkel, kui me võtame näiteks Tartu ja näiteks võtan meid, Savot, miks me peaksime Tartule kaotama? Või Selverile? Ma arvan, et me võiksime olla soosikud, aga raske."

"Selleks võikski tegelikult see Eesti-Soome liiga ühineda, mille poolt ma oleksin kahe käega. Olen ise Soomes mänginud natuke pikemalt, on natukene igav küll, tegelikult – täpselt samad näod, täpselt samad tiimid, samad bussisõidud. Hakkab üle viskama küll vaikselt," tunnistas ta. "Just see, et Eestis on ainult neli meeskonda, on tegelikult natukene nukker küll. Saan aru, et need ajad võib-olla on rasked või ma ei tea. Raske seis on jah, Soomega liitumine võib-olla olekski hea, saaks natukene uut verd juurde, oleks mõnusam. Ei pea ju tervet seda Soome liigat ja Eesti liigat ühendama. Nagu öeldi, et ainult lõuna klubid ja kolmest-neljast klubist piisab tegelikult, et mingi selline turniir kas või korraldada."

On seal Soomes ka sellest juttu olnud? Kas sellele vaadatakse otsa nagu pigem sellisele positiivsele asjale, mille võiks ära teha või mis nende suhtumine nagu sellesse "Ma ei ole tegelikult uurinud, mis seal Helsingi kandis need meeskonnad [arvavad]. Siin tõenäoliselt Kuopio ja siit ülespoole, need tiimid tõenäoliselt ei osaleks. See oleks natukene liiga pikk sõit ja organiseerimine," sõnas Raadik.

Mitte ühekordne projekt, vaid pikema perspektiiviga

Lõppenud hooajal mängis Balti liigas seitse klubi – neli Eestist ja kolm Lätist. Kert Toobali sõnul ei ole seis kaugeltki ideaalne, aga tiheda koostöö jätkumine lätlastega on äärmiselt oluline. "Eks ta on olude sunnil natukene selliseks kujunenud. Lätlased see aasta kindlasti tublimad kui võib-olla mõnel viimasel aastal, mängisid täiesti korralikult ja ega see võit väga kaugel ju neil ei olnud siin Balti liigas. Tagantjärele, Lätil oleks olnud võib-olla seda veel eriti vaja," muigas ta. "Aga lätlased on olnud täpselt nii tublid, kui neil vaja on olnud, ega nad ülemäära ei ole pingutanud. Nende taha otseselt ka midagi pole jäänud. Kui siiamaani Eesti on alati veduri rollis olnud, siis lätlased tulevad kaasa sellise jõuga, nagu neil just parajasti võimalik on."

"Me ei taha kindlasti lätlasi kuidagi tahaplaanile jätta, tahame nad hoida endaga koos. Ja miks mitte siis järgnevatel aastatel, kui see Soome liiga saab toimuma, sinna sujuvalt hakata juba liitma lätlasi," lisas Toobal. "Ja siis miks mitte siit ka Eestist keegi saab võib-olla sellise tõuke, et võib-olla keegi ka Eestist kunagi mõne aasta pärast lisandub."

See ei oleks ühekordne projekt, aga kui see asi ette võtta, siis igal juhul perspektiiviga? "Seal suunas see perspektiiv võiks olla, jah. Loomulikult üritus peab olema ja ega me ju täpselt ei tea, mis sellest kujuneb ja nagu ma ütlesin, ma olen endiselt mõõdukalt optimistlik. Ma ei julge  ja ega keegi ei julge midagi veel lubada, aga töö sellel suunal käib ja loodetavasti sellest saab sellel korral asja," sõnas Toobal. "See on juba päris lähedal olnud ka varem, aga erinevatel põhjustel on see pooleli jäänud. Loodame, et siis seekord ta enam pooleli ei jää."