Laupäevasel etapil püsis Taaramäe pikalt jooksikute grupis ja sai lõpuks kolmanda koha.

Kui eilsest etapist rääkida, palju sul sellisest etapist väljatulek aega võtab? Kas öösel saad rahulikult magada või õhtul veel analüüsid pikalt kõik üle?

Ei, sellist ärevust ja suurt järelhõiskamist pole. Ma arvan, et vanus ja kogemused rahustavad maha. Oleks 21-aastaselt sellise etapi läbi teinud, siis ilmselt pool ööd mõtleks veel. Aga ei, praegu juba rahulikult. Tean oma võimeid, ei olnud üllatunud ja siis ka ei aja ekstaasi. Normaalne.

Kuidas pärast sellist etappi järgmisel hommikul on, kui tead, et oled eelmisel päeval hullu pannud?

Ei saa midagi praegu aru. Pigem on okei olla. Eks jalad on ikka valusad, see suurtuuridel sõitmine käibki läbi valu. Ei ole niimoodi, et taastud ära järgmiseks päevaks. Ikka küsitakse, kuidas sa ära taastud, aga ei taastugi. Lihtsalt oledki mõnes mõttes natuke nagu elav laip. Siin ei ole mitte keegi värske, isegi number üks mees kindlasti samamoodi ägiseb. Raske on kõigil.

Kas sellisel etapil, nagu tuleb täna ja sa oled eile just teinud väga kõva sõidu, kas see automaatselt tähendab üldjuhul seda, et täna sa võtad vähe rahulikumalt?

(Naerab) Homme on puhkepäev, täna on raske etapp. See tähendab ainult üht: täna on kõik või mitte midagi.

Ühesõnaga, rattamaailmas pannakse, kui vaja, ka kaks päeva jutti nii kuidas torust tuleb?

Muidugi, kui vaja, siis ka kolm ja neli ja viis. Vastavalt võimetele ja enesetundele. Täna peab õnne olema, et sinna ette saada. Eile said kõvad mehed ette, sest start oli nii raske, siis mindi jõuga. Aga täna on natuke kaval start, ei ole nii raske ja seal võib lihtsalt õigest rongist maha jääda. Kui punt 50 kilti koos püsib, siis läheb vähe raskemaks. Siis võib jälle olla selline situatsioon nagu eile, et ette saab selline tšempionide armee. Eks näha ole. Perfektne oleks see, kui saaks alguse poole eest ära, just natuke läbi õnne ka, et ei ole selline armaada seal ees, et on vähe tagasihoidlikumad nimed. Siis on võidušanss suurem.