Stardi ja finišiga Kuremaal toimunud jõuproovil läbisid ratturid 34,8 kilomeetrit ning nii Taaramäe kui ka Kangert said kirja aja 41.41. Täpsem ajavõtt näitas Taaramäe vaid 0,27-sekundilist paremust.

Tihe heitlus käis ka kolmandale kohale ja pronksmedali teenis Norman Vahtra (Go Sport - Roubaix Lille Metropole; +1.14), kellele järgnesid Joonas Kurits (+1.15), Gleb Karpenko (+1.17) ja Rait Ärm (+1.31).

Hästi ühtlane rada. Puhkekohta ei ole. Keskmine kiirus nii sinul kui ka Tanelil üle 50. Mis ütled sõidu ja taktika ülesehituse kohta?

Täiega minema ja täiega lõpuni! Alustasin päris kiirelt, aga korra lagunesin ära. Sain [Norman] Vahtra... 50 sekundit sõitsin tagasi juba kümne kilomeetriga. Siis jäin pooleks ringiks päris seisma. Paanikasse ei sattunud, üritasin rütmi tagasi saada. Teadsin, et viimased 11-12 kilti on raskem osa. Seal üritasin rütmi tagasi saada ja täiega lõpuni pingutada. Mul oli täna see eelis, et startisin viimasena ja sain kaks korda vaheaega teada. Esimene ring olin neli sekundit Tanelist ees ja teine ring... ma tundsin, et hävisin korralikult seal, kus pidin taastuma. Näidatigi kümme kilomeetrit enne lõppu, et kaheksa sekundit kaotust. Siis panin silmamunade peal lõpuni! Ma ei uskunud, et kuidagi talle järele saan. Kaheksa sekundit on sellise kiiruse juures nii pikk maa. Siis oligi viimases kurvis üllatus, et kümme sekundit on tulla ja 0,2 sekundit jäi lõpuks vahe. Natuke oli viimasest positsioonist kasu. Muidu poleks ära tulnud.

Pärast võistlust on omajagu räägitud sellest, et võistlusse sekkusid teised asjaolud. Tanelil tekkis rajal kohti, kus autod teda pidurdasid. Sul oli ka selline moment?

Oli jah, aga mitte päris nii pikalt kui Tanelil. Ikka juhtub selliseid asju. Kümneid kordi on selliseid asju karjääri jooksul juhtunud. See on rattasport ja paljud võistlused toimuvad avatud liikluses. Tihtipeale keeravad saatemootorrattad valesse kohta. Esimest korda pidin seda tõdema, kui Tanel oli noorte olümpiamängudel eraldistardis medali peal ja mina sõitsin motika taga sada meetrit enne lõppu valesti. Ma oleks seal tulnud viienda koha peale. See oli esimene mõru kogemus, lapsena võttis ikka pilli lahti küll.

Taneli frustratsioon on sinu jaoks täiesti mõistetav?

Muidugi. Ta oleks kulla ära teeninud, sest tal on olnud raske aasta. Pole pikalt võistelnud. Tal oleks endal olnud kinnitust vaja. Kas ta oleks mulle ära pannud? Suhteliselt võrdselt ikka sõitnud. Ma arvan, et olen tema jaoks väga hea referents. Hoolimata sellest, et ta kullast ilma jäi - ma arvan, et motivatsioonile annab see kõvasti juurde.

Tulid ise ka starti teadmisega, et Tanel on ka siin olemas. Kui palju see sulle andis motivatsiooni?

Jaa, ikka! Ma nägin, et noorte tase on natuke paremaks läinud. Paljud juba ütlesid, et saame see aasta noorte käest pähe. Ma ütlesin, et jaa-jaa, saame-saame. Aga tegelikult rõhutasin, et Tanel on nii kõva mootor ja mina ka, et ilmselt nad veel meid sel aastal ära ei karista ja lõpuks nii läks. Aastatepikkune töö on jalas ja keres. Talenti on ka piisavalt. Noortel läheb mõni aasta aega, et meile järele jõuda. Ise hakkasin nooremana, siis [Jaan] Kirsipuule esialgu vastu ei saanud. Ise olin härga täis - oleks tahtnud talle kohe ära panna.

Ma küsin uuesti - 50 kilomeetrit ja rohkem keskmine kiirus - tavaliselt sellist ei ole. See on päris kõva sõna.

Kümme aastat tagasi ei olnud, aga jalgrattad on nii palju paremaks läinud. Lenks on paremaks läinud ja kummid kiiremad, raamireeglid lõdvemaks lastud. Rattad on tegelikult 2-3 km/h kiiremad. Kombinesoonid on kere järgi tehtud. Vanasti saime pakist midagi, tõmbasime selga ja vahel kuskilt midagi lotendas. See on nagu vormel-1 - iga sekund loeb. Seepärast oli ka mul esimesel ringil frustratsiooni, kui kurvis mootorratas ette jäi. Teadsin kohe, et kolm sekundit läks! Sõida see kolm sekundit tagasi - see ei tule nii lihtsalt.