"Kui esimest korda platsile läksin, siis ikka jalg värises normaalselt," tunnistas Eesti koondise 17-aastane sidemängija Häli Vahula, kes on nüüdseks naiskonna eest platsil käinud 12 kohtumises. "Aga kuna meil tiim on hästi toetav ja sain väga palju abi treeneritelt, polnud üldse nii hull."

Küsimusele, kuidas temast üldse võrkpallur sai, vastas neljanda klassi lõpus võrkpallitrenni läinud Vahula: "Tegelikult mängib suurt rolli mu perekond, sest enamik mu isapoolsest perekonnast mängib võrkpalli. Mitte küll kõrgel tasemel, aga kõik ikkagi toksivad. Sealt tuli see pisik."

"Esimene treener pani kohe mu sidemängijaks, ega mul pikka pidu ründajana polnud," lisas ta. "Mul on loomulikult igat mänguelementi vaja rohkem õppida, mul on väga palju veel areneda."

Audenteses 11. klassis õppiv Vahula on koondise tõttu kuu aega koolist eemal olnud. "Õpetajad on kõik väga vastutulelikud," rõõmustas Vahula. "Ja üldse, meil on spordisuunaga kool, see teeb asja lihtsamaks. Kuigi tegemata töid oli palju ja palju pidin vaeva nägema, et kõik tehtud saada."