Talvisel EM-il head šanssi haistval Nazarovil seisab ees valikute tegemise aeg
Karl Erik Nazarov sai veidi rohkem kui nädal aega tagasi Audentese spordihallis toimunud Eesti koondise testvõistlusel 60 meetri tõkkejooksus kirja aja 7,76. Sellega kordas ta 2006. aastast Tarmo Jallai nimel olevat Eesti rekordit.
On oht, et võistlusnõuete puuduliku täitmise tõttu kergejõustikuliidu juhatus Nazarovi tulemust ei kinnita. Euroopa sisemeistrivõistlusteks valmistuvale sportlasele endale on tähtis hoopis see, et ta suutis kohe esimesel võistlusel nii hea aja joosta.
"Tulemusega olen väga rahul. Seda ma esimesest jooksust ei oodanud. Eesmärk oligi näha, kus hetkel olen," ütles Nazarov Vikerraadiole. "See oli testvõistlus ja kas see nüüd jääb või ei jää - kergejõustikuliidus on see juhatuse otsustada. Kui see tulemus ei jää, siis see mind nukraks ei tee. Vaatan järgmiste võistluste poole ja juba suuremate eesmärkidega."
Vaatamata sellele, et koroonapiirangute tõttu on seni võistluste korraldamine olnud keeruline, peab Nazarov sisehooaega väga tähtsaks. Märtsi alguses Torunis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normi on ta täitnud nii 60 m jooksus kui ka 60 m tõkkejooksus.
Eelmisel talvel võttis 21-aastane Nazarov enda nimele sileda sprindi Eesti rekordi. Argo Golbergi 17 aasta vanust tippmarki parandas ta kolme sajandikuga, kui jooksis aja 6,68. Isegi kui tõkkesprindi Eesti rekord jääb kinnitamata, on Nazarovi eelmise aasta aeg 7,84 piisavalt hea, et EM-ile pääseda. Nazarov soovibki Euroopa tasemel end pigem proovile panna just tõkkejooksus.
"Ma arvan, et Euroopa meistrivõistlustele lähen 60 tõkkega, aga kindlasti tahan teha paar starti ka puhtas 60 sprindis. Et näha, kus olen ja võib-olla võtta mõni sajandik ka rekordist maha. Usun, et olen selleks võimeline küll," lausus jooksja.
"Sisehooajal üritan võistelda nii palju kui saab. Sise Euroopa meistrivõistlused on hea võimalus, kus saada kõrge koht, kuna kõik tipud ei valmistu nii põhjalikult sisehooajaks, sest on olümpia aasta."
Kui palju loodad eelnevalt võistelda? "Nii palju, kui ma tean, siis võistlusi võib klubisiseselt teha ja nii palju, kui neid võistlusi on, ma ka joosta tahan. Selle nädala jooksul on tulemas üks-kaks ja järgmisel nädalal ka üks veel."
Liivi Eeriku juhendamisel harjutava Nazarovi sõnul on kohe sisehooaja esimesel võistlusel näidatud hea vorm kinnitus sellele, et hooaja ettevalmistus õnnestus. Palju on aidanud koos sprinterite Robin Sapari ja Henri Saiaga treenimine.
"Eelmise aasta viimased kuud möödusid väga hästi. Hetkevorm on hea ja see näitabki, et ettevalmistus õnnestus väga hästi. Eelmise aasta suvehooajal oli mul pöiavigastus. Arvestades seda, et ei olnud tiitlivõistluste mõttes kõige olulisem aasta, siis ma ei riskinud. Ravisin jala põhjalikult terveks, et teha korralikku ettevalmistust ja arvan, et see oli ainuõige otsus, kuna praegu on kõik hästi läinud."
"Talviseks hooajaks valmistumisel on mul kõik olemas olnud," jätkas Nazarov. "Olen saanud hallis igapäevaselt trenni teha ja nii palju, kui mul on vaja olnud. Kui suvine hooaeg on tulemas ja olukord jätkub, siis võib tekkida sellega probleem, et kevadel ei saa laagrisse minna, aga sinnani on veel aega."
"Sügisega liitusid minuga uued trennikaaslased - Henri Sai ja Robin Sapar -, kellega olen saanud koos kõvasti lõike joosta. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks ma arenenud olen. Kõrge tase trennis on alati kasulik."
Mitmekülgne Nazarov on viimastel aastatel trenni teinud eelkõige eesmärgiga läbi lüüa 400 m tõkkejooksus. Sel alal on tema rekord eelmisest suvest 51,32. Rasmus Mägi Eesti rekordist lahutab seega veel ligi kolm sekundit. Mitmed kergejõustiku asjatundjad on viimase aja heade tulemuste valguses soovitanud Nazarovil keskenduda hoopis lühematele distantsidele. Sportlane ise lõpliku otsuse langetamisega ei kiirusta.
"Hetkel keskendun talvisele hooajale. Vastavalt sellele, kuidas Euroopa meistrivõistlused kulmineeruvad, teen ka otsuse, valmistudes suvehooajaks. Paljud on avaldanud enda arvamust ja olen kõik enda kõrva taha jätnud. Mõtlen sellele."
"Nimetan ennast jooksja-mitmevõistlejaks. Võin sajast kuni neljasajani kõike distantse teha ja mul ei ole probleeme sellega, et mingile tasemel jõuda. Olulisem on iga aasta kas või natuke areneda ja lõpuks tuleb otsus niikuinii, mis alale spetsialiseerun. Sellega ei ole kiiret.
Toimetaja: Siim Boikov