Ujumine on väga spetsiifiline ala ja nõuab treeninguks kindlat keskkonda, kuidas sina need vahepealsed kuus eriolukorra nädalat treenida oled saanud?

Nende nädalate alguses treenisin Türgis. Kui seal kehtestati eriolukord ja ka Türgis pandi ujulad samamoodi kinni, siis olin sunnitud kodumaale tulema. Seejärel alustasin treenimist Audenteses, kus olen nüüd treeninud kuskil neli nädalat. Olen leidnud oma treeningrütmi uuesti üles. Mõned päevad saan lausa kaks korda päevas vette hüpata ja mõnel õhtul, kui vette ei saa minna, siis olen asendanud need rattatreeningutega. Treeningurütm ja tase ei ole minul isiklikult väga langenud praegu.

Mida sa 1. maist tegema hakkad, kui Audentes uksed suleb ja valitsus on ka välja öelnud, et ujulad ja spaad avatakse viimases järjekorras? Ka välismaale treenima ei pääse?

Hetkel ei oska öelda. Nagu ma enne ütlesin, siis mõned trennid olen rattatrennidega asendanud, kindlasti tuleb neid nüüd juurde. Need on ujujatele väga heaks alternatiiviks. Lisaks saavad jõutreeningud suurema koormuse. Mul on endal kodus mõned raskused olemas. Ma arvan, et need kaks asja saavad kõige suuremaks alternatiiviks.

Tiitlivõistlused on edasi lükatud, aga kui suure augu sinu ettevalmistusse ja vormi selline asi jätab?

Tavainimesele on see võib-olla arusaamatu, kui tähtis on ujuja jaoks vees olemine. Meie jaoks on veetunnetus väga oluline, millest tavainimene ei saagi aru. Meil, ujujatel kaob see tunnetus ära kolme-nelja päevaga. Kui tuleb ühe-kahekuune paus, siis see paneb suure põntsu järgmisele aastale. Aga see olukord ei ole meist tingitud ja meie töö on alternatiivid leida ning uued plaanid teha.

Mis on järgmine võistlus, milleks sa oma peas valmistud?

Hetkel mul otsest sihti ei ole. EM lükati augustisse, aga ma kahtlen, et see toimub. Praegu on rohkem töö tegemise periood. Ma olen töörütmi jälle leidnud, mul motivatsiooni jagub. Järgmine aasta loodetavasti toimub olümpia ja kui ei toimu, siis toimub see nelja aasta pärast. Ma ootan selle raske perioodi ära ja siis vaatame, kuidas edasi minna.