Lilliallik IAAF-i otsusest: püüame mõista, aga kommertshuvide ees ei peaks põlvitama
Pärast kettaheite väljaviskamist Teemantliiga kavast tõdes Gerd Kanter, et kui midagi ette ei võeta, sõidetakse meist ka edaspidi trammiga üle. Eestlastele tõi kettaheide lähiminevikus kuhjaga medaleid, Kanteri olümpiakuld seal hulgas. Aga äkki me oma mätta otsast ei märka, et see ongi kergejõustikugurmaanidele ebaatraktiivne ala? "Vikerhommikus" käisid sel teemal rääkimas nii Kanter kui ka Mati Lilliallik, kes juhtis sarnast võistlussarja Eestis.
"Ma arvan, et alati kui meile liiga tehakse, siis tuleb kõva häälega märku anda, et see meile ei sobi. Kui me oleme vait ja teeme head nägu, siis Teemantliiga korraldajad arvavadki, et läkski valutult ja päris tore. Võtame paari aasta pärast veel mõned alad välja ja siis ongi hea lühike formaat, konkreetne, kümme ala ja kõik on kaetud," rääkis Kanter. "Kettaheide on üks antiikseid spordialasid. Kergejõustikku ju tihti kujutatakse läbi Myroni kettaheitja. Ma arvan, et kergejõustik on turunduslikult keeruline, kuna meil on palju alasid, mis vajavad võrdselt tähelepanu."
Lisaks kettaheitele võeti Teemantliiga programmist välja ka kolmikhüpe ja 3000 m takistusjooks. Lilliallik lisas: "Püüame mõista, aga kui vaadata, siis asjal on kaks aspekti: kommertshuvid, sponsorite huvid, teleõiguste omanike huvid, mis puhtalt taanduvad rahale. Selles valguses saame aru, et kogu võistlusprogramm püütakse suruda 1,5 tunni sisse. Palju väljakualasid venitavad programmi pikemaks ja rahakoti omanikud jälgivad seda, et see jääks raamidesse ja vaatajanumbrid oleksid kõrgele aetud. Ma ei saa aru ainult sellest, et Teemantliiga omanik on rahvusvaheline kergejõustikuliit, kes ei peaks põlvitama kommertshuvide ees, vaid vastutama kogu ala käekäigu eest. kõik on selle sama alaliidu juhtida ja kõik alad peaksid olema võrdselt käsitletavad."
Kanter jätkas: "Selge see, et 100 m finaal on iga tiitlivõistluse kõige oodatum õhtu, kuigi Doha kogemus näitas, et tribüünidel polnud siiski palju inimesi. Selge see, et iga ala tegijad väärivad tähelepanu ja me ei oota, et kõik peab olema sekundi pealt võrdne, aga me tahame, et meie staarid saaksid natuke tähelepanu ja oleks pildist läbi käinud."
Küsimusele, kui palju märkab sportlane võistlustel kaameraid ning kas need segavad neid, vastas Kanter: "Kõige levinum praktika on see, et tavaliselt on viimased voorud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel või Teemantliigal live-katsed. Sel juhul peab vahel natuke ootama ja on tulnud oma tegemisi veidi ümber kohandada. Kui sa tead ja näed, et kaamerad sind jälitavad, siis sa üritad nendega natuke flirtida ka ja kodustele head nägu teha."
Üheskoos jõuti lõpuks järeldusele, et võib-olla saab Teemantliiga otsust kuidagi enda kasuks tööle panna. "Me oleme Eestis viinud läbi võistkondlikke kettaheite maailmamängusid, mis olid väga suure publikuhuviga. Võib-olla peaksime koguma parimad kettaheitjad kokku ja tegema analoogset asja ning selle tuules puhuma uuesti lõkkele Kuldliiga," rääkis Lilliallik.
Kanterit rõõmustab aga see, et Eesti kergejõustikul läheb suures pildis hästi. "Kui vaadata MM-tulemusi, siis kaks hõbedast medalit. Ootused on väga kõrged. See ongi spordi põhiidee - meil on ootused ja põhjust pöidlaid oma sportlastele pihus hoida. Meie omad tegid hästi. See on võib-olla jäämäe tipp, aga mõni mees ei läinud MM-il startigi veel. Näiteks Johannes Erm, kellel on suured väljavaated OM-il. Ma arvab, et meil on kergejõustikus päris head ajad ja olümpiat on põhjust huviga oodata," ütles Kanter, kes usub, et väljakualad ja mitmevõistlus on Euroopa sportlaste pärusmaa. "Me ei ole väga teravad 100 m jooksjad, aga tehnilistel aladel on meil väljavaateid. Paljud Teemantliiga etapid toimuvad praegu linnades, mille riigi sportlased ei ole tugevad heitjad, aga ma loodan, et kui sinna ringi tulevad riigid, kus on need alad populaarsed, siis võivad välja jäänud alad end programmi tagasi murda."
Toimetaja: Liisi Alamaa